Seisukoht

Seisukoht | Need 30 erilist aastat (2)

Kristjan Roos, Linnaleht, 18. august 2021 16:34
Foto: Andres Varustin

Reedel on põhjust klaas tõsta ja Eestile toost öelda meist igaühel, sest iseseisvuse taastamisest möödub 30 aastat. Kes veel mäletab okupatsiooniaega, see mõistab, et iga aasta, päev ja isegi tund vabas Eestis on eriline, kulla hinnaga.

20. august on aasta üks neist päevadest, kus paratamatult tekivad hingesopis patriootilised tunded. Vabaõhukontserdid, loodetavasti korda minev suur ühislaulmisega öölaulupidu ja paljud igal aastal taas meediasse jõudvad mälestusintervjuud näiteks teletorni kaitsjate ja veteranpoliitikutega aitavad neid rahvuslikke tundeid kõrgel hoida. Olid ju ikka vägevad ajad...

Kõik see võib muidugi kõlada kui õõnes pateetika. Kas siis pidupäeval probleemidest ei tulekski rääkida? Sest tõepoolest, samal ajal kui majanduslikus mõttes läheb Eestil ja eestlastel vaat et paremini kui kunagi eales varem (jah, isegi praegusel koroonaajal, kui mõelda kas või kinnisvaramullile), siis kohati tundub, et ühiskond on samal ajal üha rohkem ja rohkem lõhestunud.

Kui heita pilk Eesti avalikele debattidelegi, pole paraku ka suurt lootust, et miski võiks lähitulevikus muutuda, et poliitiline kultuur paraneks, et nii poliitikutes kui ka tavakodanikes oleks tsipakegi rohkem empaatiat. Ja ka lootus, et näiteks võitlus koroonaviirusega võiks ühiskonda liita – raskel ajal pidavat me ju ikka oskama kokku hoida –, jäigi ainult lootuseks. Nüüd elame hoopis ajas, kus koroonakriis on ühiskonnas tekitanud veel ühe suure lõhe, jagades meid kõiki kahte leeri, vaktsiinide pooldajateks ja vastasteks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee