„Riigikohus võtab kriminaalasja arutusele ainult siis, kui asja lahendamisel maa- ja ringkonnakohus tekkis olulisi õiguslikke probleeme või kui see on vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks. Praegusel juhul neid aluseid ei esinenud,“ selgitas riigikohtu pressiesindaja Arno Põder.

Tallinna ringkonnakohus jättis 10. juunil muutmata Harju maakohtu otsuse 30. novembrist 2020., millega mõisteti lapseealise seksuaalses ahvatlemises süüdi ja karistati tingimisi vangistusega Postimehe endist peatoimetajat ja kultuuritegelast Peeter Helmet.

Peeter Helme kaitsja, vandeadvokaat Raul Ainla esitas juulis kassatsiooni riigikohtule. „Tugineme suures osas samadele argumentidele, sh sellele, et pragrahv, milles Helmet süüdistatakse, on ebaselguse tõttu põhiseadusega vastuolus, mistõttu tuleb Helme õigeks mõista,“ ütles ta Õhtulehele.

„Süüdistus on ebaõiglane, ma pole midagi sellist teinud,” ütles Helme läinud aasta novembris, kui ta Harju maakohtus süüdi mõisteti.

Kohus karistas Helmet ühe aasta ja nelja kuu pikkuse tingimisi vangistusega. Vanglakaristust ei pöörata täitmisele, kui Helme ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning osaleb kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis, mis on suunatud seksuaalkurjategijatele.

Riigi tuludesse mõisteti Helmelt menetluskuludena välja 1327 eurot.