Inimesed üritavad paaniliselt lennukitele pääseda.

Foto: twitter.com/BarbaraSutton15
Aare Kartau, Greete Kõrvits 16. august 2021 19:55

Talibani võitlejad hõivasid pühapäeval, 15. augustil Afganistani pealinna Kabuli. Valitsusväed ei osutanud islamirühmitusele pea mingit vastupanu ja riigi president põgenes. Tema palee hõivasid terroristid. Teisel pool maailma on üks rahvas jahmunud: kas tõesti püsis mitmekümne miljoni elanikuga riigi demokraatia kaardimajake püsti mõne tuhande Ameerika sõduri najal?

Tasub meenutada, et vägede Afganistanist välja viimine oli ka president Trumpi lubadus, mille praegune president Joe Biden täide viis. Enne kui Taliban oma ootamatu ja välkkiire jõudemonstratsiooniga esile tuli, oli lõpmatuna näiva konflikti sinnapaika jätmine ameeriklaste seas üsna eranditult populaarne idee. Nagu üks ameeriklane ühele selle loo autorile rääkis: pea kaks aastakümmet tagasi tundus see mõistlik ja loogiline samm, rahvas oli 11. septembri terrorirünnakutest šokis, emotsioonid laes. Nüüdseks oli see muutunud „unustatud sõjaks“. Tooge poisid koju, leidsid ameeriklased. Eks leiavad nüüdki, ent kui algul polnud USA meedias peaaegu midagi kuulda selle võimalikest tagajärgedest – Euroopa meedia näis suhteliselt varakult muretsevat näiteks afgaani naiste saatuse pärast – siis ehmatus Talibani pealetungi kiirusest tekitas vähemalt elava diskussiooni.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad