Seisukoht

Seisukoht | Kuidas presidenti ei tohiks valida? (11)

Kristjan Roos, Linnaleht, 12. august 2021 13:50
Foto: Andres Varustin

Et ka sel korral saab Eesti presidendi, kes pääseb võimule tänu poliitikute tagatoakokkulepetele, oli selge juba suve hakul. Meenutuseks: kui Henn Põlluaasa presidendikandidaadiks nimetanud EKRE välja arvata, polnud teistel erakondadel veel üsna hiljutigi välja käia isegi kandidaadi kandidaate.

Kas arvati, et küll asi iseenesest laheneb, või siis olid kellelgi meelel mingid keerulised salaplaanid iseennast või oma kambajõmmi ametisse upitada, on tagantjärele ilmselt võimatu kindlaks teha.

Selle asemel on poliitikud avalikkusele etendanud justkui halba ja odavat Mehhiko seebiooperit „Tarmo Soomere solgutamine“. Soomere oleks väärikas ja välja käidud kandidaadi kandidaatidest parim valik. Ta võiks oma tasakaalukusega olla hea ühiskonna ühendaja, rääkimata sellest, et ka rahvusvahelises suhtluses ei oleks ta vaid ettekirjutatud jutupunktide mahalugeja, vaid võiks näiteks kliimateemadel olla keegi, kelle arvamust arvestaksid nii Joe Biden kui ka Emmanuel Macron.

Erudeerituselt Lennart Merit meenutav teaduste akadeemia president Soomere käiski kannatlikult erakondlastele oma seisukohti tutvustamas. Tulemus: poliitikutele ei sobinud, sest kõigile ei meeldi ning pole piisavalt hääli äravalimiseks. Nn Soomere juhtum oli aga punaseks lipuks paljudele teistele võimalikele väärikatele kandidaatidele. Milleks sellist jama vaja on, küsivad nad endalt.

Poliitikute saamatus või soovimatus leida ühist presidendikandidaati on eriti tülgastav võrdluses 30 aasta taguse ajaga, kui eri leerid suutsid ajaloolistel augustipäevadel jõuda üksmeelele, kuidas Eesti riik taastada. 30 aastat hiljem tuleb tunnistada: kui toonased poliitikud lähtusid ideaalidest ja said kriiside haldamisega hakkama, siis praegused on paraku nende hale vari.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee