Juhtkiri

Juhtkiri | Kas erakonnad tahavad võimatut? (3)

Ohtuleht.ee, 8. august 2021 18:36

Millist eesmärki võis täita Tarmo Soomere läbikukutamine presidendikandidaadina vaid kolm nädalat enne valimispäeva olukorras, kus võimuliidul pole nähtavasti ka kedagi teist välja pakkuda? Kas koalitsioonipartnerid valmistuvad teadlikult halvimaks ja aimasid, et avalikkus küsib hiljemalt augusti lõpus niikuinii, miks pole keegi poliitikavälist ja pealehakkamist täis Soomeret kandidaadiks esitanud? Nüüd saab öelda, et kedagi pole kergekäeliselt välistatud.

Paraku võib too välistamisprotsess oodatust kallimaks maksma minna, kui parlamendierakondade võimetus kokkuleppele jõuda peletab teisigi võimalikke presidendikandidaate. Ohumärgiks on nii koalitsioonierakondade tahtmatus esitleda akadeemikut kui oma partei kandidaati kui ka võimaliku kandidaadi suhtes kõlanud kriitika. Kas sellist inimest saabki üldse olemas olla, kellel on kõikidel Eestit ja siinsete inimeste elu puudutavatel teemadel kindlad ja selgelt sõnastatud seisukohad, mis samal ajal sobivad ühtviisi hästi kõikidele erineva maailmavaatega erakondadele?

Samal teemal

Kui Soomerele saab ette heita sisepoliitilist kogenematust ja vähest välispoliitilist kompetentsi, siis tuleks kõiki eelnevaid ja järgnevaid presidendikandidaatide kandidaate kaaluda samadel alustel. Mäletatavasti pidi Jüri Raidla ise veenma võimuerakondade esimehi, et tal napib välispoliitilist kogemust, ja mitte vastupidi. Milline välissuhete-alane pädevus on aga viimati võimalikuks kandidaadiks nimetatud Alar Karisel, praegusel ERMi direktoril? Ja kas poleks riigikogulaste ülekaalukas toetus talle justkui äraspidine hinnang tema kunagisele tööle riigikontrolörina, kes valitsejate vigadele piisavalt valgust heites loobub juba eos poliitikutele meeldimise soovist? Samuti taas võimaliku nimena esile kerkinud Jüri Luik on küll poliitikas läbi ja lõhki karastunud, kuid teab seetõttu ilmselt seda paremini, millal tasub poliitilistest mängudest kõrvale hoida.

Kas sellest mängust väljub kaotajana mõni omakasu taga ajav erakond või pigem Eesti riik tervikuna, võiks selgemaks saada uuel nädalal, mil parteijuhid kogunevad taas presidendikandidaadi otsingute teemal mõtteid vahetama. Kui otsingud on liikunud tagasi algusesse, nagu kirjeldab Keskerakonna esimees Jüri Ratas, siis ei tähenda see mitte ainult, et mängu saaks (jälle) tulla Ratas ise, vaid et erakondadel on hea võimalus korrigeerida muidki seisukohti. Kas Keskerakond jääb kasvõi valimiste läbikukkumise hinnaga endale kindlaks, et Kersti Kaljulaid ei peaks teisel ametiajal jätkama?

Samal teemal

06.07.2021
TARMO SOOMERE LOOTUSETU ÜRITUS: kõhklused ei kadunud, neid tekkis juurde
19.06.2021
Presidendiks pürgimisest loobunud Jüri Raidla: naine kartis siiralt, et kui peaksin sattuma Kadriorgu, töötan ennast üle