Seisukoht

Seisukoht | Vehklemismaa Eesti 

Kristjan Roos, Linnaleht, 5. august 2021 16:41

Olümpiasangarite vastuvõtt lennujaamas

Foto: Karin Jaanus

Tokyo olümpiamängud on pakkunud väga eredaid hetki ja üksjagu eneseületusi (nagu mõistagi ka pettumusi), aga kui seekordsed mängud kuidagi kokku võtta, tulevad esimesena meelde ikkagi meie naisvehklejate võimsad teod. Need pakkusid just selliseid emotsioone, mille kohta saab hiljem küsida, et kus sina sel hetkel olid.

Vehklejad on tänavu suvel Eesti suurimad kangelased. See, millega naiste epee individuaalvõistluses pronksi võitnud Katrina Lehis ja naiskonnavõistluses Lehis, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Irina Embrich hakkama said, on midagi, mida Eesti spordis varem juhtunud polegi. Me saime korraga juurde neli olümpiavõitjat. Mõnes mõttes polnud vehklejate olümpiamedalid muidugi suur üllatus. Kes vähegi sporti jälgib, teab ju, kui tavapäraseks on kujunenud meie epeevehklejate medalivõidud tiitlivõistlustel. Aga pärast triumfi Tokyos võime end raudselt vehklemismaaks pidada.

Lähiminevikku kiigates meenub, et Eestit on pärast meie atleetide suursaavutusi peetud ka kümnevõistluse, murdmaasuusatamise ja kettaheitemaaks. Kui kümnevõistluses oleme ikka tugevalt pildis, siis kõik teavad, mis seisus on praegu kaks teist spordiala. Ehk siis miks ei võiks vehklemisrahvas mõelda hoopis nii: praegune edu on alles millegi veel suurema eelmäng. Või nagu sportlased ikka armastavad öelda: siit on hea edasi minna. Seega võiks riigi, kohalike omavalitsuste ja sponsorite abiga kerkida nüüd Eestisse mõni uus vehklemissaal, rohkem lapsi valida just vehklemistrenni ja lõpuks saada motiveerivat tasu ka noortetreenerid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee