Eesti uudised

Eesti saatis Leedule lisaabi, Lukašenka sõimas leedukaid natsideks (42)

Toimetas Triinu Laan, Greete Kõrvits, 5. august 2021 16:03
Foto: Päästeamet

Seoses Valgevenest tuleva rändesurvega esitas Leedu täiendava rahvusvahelise abi palve ning sel nädalal saatis päästeamet Leetu varasemale abile lisaks patju, magamiskotte ja madratseid.

Ühtekokku läks Leedu poole teele 4000 patja, 220 magamiskotti ning 197 madratsit. 21. juulil läkitas päästeamet Leetu esimese abipaketi, kuhu kuulus 10 telki koos sisustusega – voodid, küttekehad ja -konditsioneerid, lauad-toolid ning muu eluks vajalik mööbel.

Samal teemal

Eesti siseminister Kristian Jaani märkis, et tegemist on Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu antava abiga, mida on hätta sattunud riikidel tarvis. „On väga oluline, et abivajaja oskaksid abi küsida. Leedu on seda teadvustanud – on abi küsinud ja abi on antud,“ sõnas ta. Jaani lisas, et Eesti on valmis ka edaspidi Leetu saatma humanitaarabi ja piirieksperte nii Eesti-Leedu kahepoolse lepingu raames kui ka Euroopa piirivalveteenistuse Frontexi kaudu.

Jaani sõnul sõidavad täna Leetu ka politseiüksuse ESTPOL5 uue vahetuse liikmed. Üksust juhib Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna piirivalve välijuht Janek Pinta. Meeskonna ülesandeks saab Leedus olema maismaapatrullides osalemine, droonivaatlus, objektivalve ülesannete täitmine ja olukorra monitoorimine. Lähetuse pikkus on üks kuu.

Päästeameti peadirektori asetäitja Andres Anvelt ütles, et rahvusvaheline koostöö kuulub päästeameti igapäevatöö juurde. „Oleme abiks oma partneritele nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool. Iga kriis on universaalne ning koostööformaadid aitavad ühisel jõul hädaolukorrast võimalikult edukalt välja tulla,“ sõnas ta ja lisas, et hädasolija aitamine annab kindlustunnet, kui tulevikus peaks Eesti abi vajama, siis ei jäeta meid üks.

Eesti humanitaarabi maksumuse finantseerib välisministeerium humanitaarabi vahenditest.

Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga on liitunud kõik 27 Euroopa Liidu liiget. Lisaks Island, Norra, Serbia, Põhja-Makedoonia, Montenegro ja Türgi. Mehhanismi põhimõtte kohaselt esitab kriisi tõttu abi vajav riik abipalve ja teised liikmesriigid annavad teada, kuidas nad abi osutada saavad. Seejärel teatab abivajaja, kas kõiki pakkumisi on vajalik kasutada.

Lisaks Eestile võttis Leedu abipalve vastu Austria, Tsehhi, Taani, Prantsusmaa, Kreeka, Läti, Luksemburg, Holland, Slovakkia, Horvaatia, Soome, Poola, Rootsi ja Sloveenia.

Leedu-Valgevene piiri on sel aastal ületanud enam kui 4000 peamiselt Iraagist pärit migranti. Nende vool sai alguse pärast seda, kui Euroopa Liit Valgevene diktatuurile sanktsioonid kehtestas. Aljaksandr Lukašenka sõimas leedukaid natsideks ja süüdistas neid ise migrantide riiki kutsumises. Ilmselt ärritas teda Leedus sel nädalal kehtima hakanud määrus, mille kohaselt saab piiriületajad tagasi saata. Kui nood soovivad tõesti Leedus asüüli saada - ning enamik neist ju Leedust ei huvitu - suunatakse nad piiripunkti. Ka Iraagi riik tuli Leedule teatud määral appi, tühistades mõneks ajaks Minski lennud ning riigi välisministeerium hoiatas kodanikke, et Leedu-Valgevene piiril toimuva inimkaubanduse ohvriks ei maksa sattuda.

Samal teemal

04.07.2021
AITAB! Leedu saadab migrandid piirilt tagasi sama teed pidi, kust nad tulid
02.07.2021
Leedu võib paluda piiriületajate majutamiseks Euroopalt abi
30.06.2021
RÄNDEKRIIS LEEDUS: migrantide tulv võib peatuda alles siis, kui mõistetakse, et seda teed pidi Euroopasse ei pääse
28.06.2021
Valgevene pagulane kaasmaalastele: seni, kuni võimud teid rahule ei jäta, jookske Leetu, jookske!