Merilyn Närep | Video: Jevgeni Salihhov, Johanna-Kadri Kuusk 5. august 2021 14:28

Õhtuleht tuuritab sel suvel Lõuna-Eestis ja avastab paiku, millele rahvasuu on nime andnud. Mitte just kõige kaunima nime, aga nagu ütleb vanasõna – „Ega muido kirjakuks hüüta, kui täppi külges põle". Oleme omadega jõudnud Viljandisse, kus uurime, mille järgi on saanud oma huvitavad nimed Tilli järv ja Kannikmäe.

Õhtuleht tuuritab sel suvel Lõuna-Eestis ja avastab paiku, millele rahvasuu on nime andnud. Mitte just kõige kaunima nime, aga nagu ütleb vanasõna – „Ega muido kirjakuks hüüta, kui täppi külges põle". Oleme omadega jõudnud Viljandisse, kus uurime, mille järgi on saanud oma huvitavad nimed Tilli järv ja Kannikmäe.

Esimesena võtame ette Kannikmäe, mis asub Viljandi kesklinnast vaid 7,4 km kaugusel, Päri külas. Kaardil on Kannikmäe märgitud tänavana. Meil on aga üks eesmärk: leida üles Kannikmäe talu ja selle kunagine puuviljaaed, kus töötas Eesti esimene õpetatud naisaednik. Ülesanne peaks olema üsnagi lihtne, vähemalt nii võiks arvata.

Küsime paarilt kohalikult, kust võiks talu leida, aga kahjuks ei osata meile vastust anda. Niisiis võtame auto ja hakkame piirkonda läbi kammima. Paar tundi ringi sõitnud, kohalikele pinda käinud, jõuame tagasi Kannikmäe keskele. Vaid kaks majapidamist oskasid meile suuna ette näidata. Piinlik tunnistada, aga Kannikmäe talu jäi otsinguid alustades meist vaid paarikümne meetri kaugusele.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99