Eesti uudised

Peaminister: „Vaktsineeritud inimesed hoiavad Eesti avatuna.“

VIDEO | Kallas: maskikohustus ühistranspordis tuleb taas. Sotsiaalministeeriumi juhtival tasandil on vaja muutust! (350)

Toimetas Hindrek Pärg, 29. juuli 2021 11:56

Kaja Kallas

Foto: Riigikantselei

Neljapäeval toimunud valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning kaitseminister Kalle Laanet. Peaminister sõnas, et 2. augustist hakkab kehtima taas kohustus kanda ühissõidukeis maski.

Samal teemal

Peaminister Kaja Kallas ütles, et alates 2. augustist on ühistranspordis maskikandmise kohustus. Ta ütles, et see kehtib nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimestele, sest pole võimalik teha lauskontrolli, kas ühistranspordi kasutaja on kaitsepoogitud. Peaminister sõnas, et ka mujal maailmas on maskikandmine ühistranspordis kohustuslik.

Kallase sõnul on alates 9. augustist ürituste piirmäär 50 osalejat sisetingimustes, 100 inimest välitingimustes. Kui osalejaid on rohkem, peab kontrollima iga külastaja vaktsineerimistõendit või negatiivset testitulemust. Peaminister ütles, et 12–18aastased ei pea tõendeid esitama, sest neil pole olnud nii palju võimalusi vaktsineerida.

„Piirangud on selged: 50 inimest sees, 100 inimest väljas, kui tõendeid ei kontrollita. Tõendeid kontrollides võib suurendada inimeste hulka,“ ütles peaminister.

Kallas ütles, et pärastlõunal jätkuval valitsuskabineti nõupidamisel arutatakse vaktsineerimise vajakajäämisi ja Leedu rändekriisi. „Vaktsineeritud inimesed hoiavad Eesti avatuna,“ lausus Kallas.

Jaak Aab rääkis kommunismiohvrite memoriaali kõrvale plaanitavast jalgpallihallist. Ta ütles, et memoriaali haldav Memento ei saanud kohtus esialgset õiguskatset, aga kirjalikke kokkuleppeid veel pole. Ta sõnas, et dokumendid on seaduspärased ning osapooli kutsutakse taas kokku, arutamaks, kas halli oleks võimalik ehitada mujale nii, et mälestusmärgi kõrvale jääksid vaid välisväljakud ja klubihoone. „Usun, et huvigrupid on nõus kompromissiga,“ lausus Aab.

Riigihalduse minister lisas, et vaktsineerimisel on oluline koostöö kohalike omavalitsustega, et kaitsesüstid jõuaksid ka väiksematesse kohtadesse. Ta lausus, et vaktsineerimist tuleb enne kooli algust kiirendada, mida saab teha KOVide abiga. Aab ütles, et kooliaastat ei tahaks alustada distantsõppest rääkides.

Andres Sutt rääkis põgusalt küberkuriteost. Ta lausus, et investeeringud võrkude kaitseks peavad suurenema nii era- kui ka avalikus sektoris, sest vastasel korral muutume rohkem haavatavaks.

Koroonaviiruse digitõendi kasutuselevõtu kohta ütles Sutt, et paaris üksikus riigis ei kasutata tõendit siseriiklikult. Tõend on teistes ELi riikides end tõestanud ning töötab probleemideta, rääkis Sutt. Tema sõnutsi ei tohi selle kasutamist liialt keeruliseks ajada ning see on vajalik suurüritustel.

Tanel Kiige sõnul on digitõendi täiendav kasutuselevõtmine täiendav usaldusmeede, ent kõige olulisem on siiski vaktsineerimine. Ministri sõnul ei tohi võtta tänast otsust piiranguna, vaid täiendava meetmena, et hoida ühiskonda avatuna. Ta kinnitas, et riiki täielikult kinni ei panda, sest see poleks õige ning vaktsineerimise kõige peamisem eesmärk on inimeste tervise ja elu hoidmine – kultuuri nautimine on lisaboonus.

Kiik ütles, et eile hommikul oli vabu vaktsineerimisaegu igas maakonnas. Ta sõnas, et 22. septembriks jõutakse 70% täiskasvanute vaktsineerimise hõlmatuseni. Ministri sõnul on peamine probleem vabade aegade puudumine, sest nõudlus on taaskord tõusnud. Ta ka kordas Jaak Aabi juttu, et oluline on teha koostööd KOVidega.

Laste ja noorte vaktsineerimisest rääkides ütles Kiik, et 12. augustil tullakse välja täpse kooliõpilaste vaktsineerimise kavaga. Positiivsest küljest tõi Kiik välja, et noori saab nüüd vaktsineerida ka Moderna vaktsiiniga, mille pluss on neljanädalane vahe kahe süsti vahel, samas kui Pfizeril on vahe kuus nädalat.

Kiige sõnul tuleb üle vaadata vaktsineerimise rahastamine ja tempo tõstmine, sest rohkem tööd on vaja teha selleks, et kaitsesüstid jõuaksid inimesteni seal, kus nad liiguvad. Ministri sõnutsi on hea meel näha, et perearstid naasevad puhkustelt ja saavad olla abiks eakate vaktsineerimisel.

Kaitseminister Kalle Laanet ütles, et migratsioonikriis Valgevene-Leedu piiril pole ainult Leedu probleem, vaid puudutab igat Balti riiki – tegu on hübriidsõjaga. Laanet ütles, et Lukašenka režiimi soov on Leedu stabiilsust segada ja kõigutada. Ta sõnas, et eilsel Balti riikide kaitseministrite kohtumistel lepiti kokku küsida rahvusvahelist abi kriisi lahendamiseks.

Peaministrilt päriti, miks kultuuriminister Anneli Oti käest ei tohi küsida, kas ta on vaktsineeritud, ent üritustel võib seda küsida. Kallas vastas, et meelelahutus on vabatahtlik ning selleks, et oleks ohutu, tuleb näidata tõendit. Ta sõnas, et tuleb hoida lahus tegevusalad, kus vaktsineerimatus toob kaasa selle, et inimene on ohtlik, ja need, kus vaktsineeritus ohutust ei mõjuta. Kallase sõnul ta soovib, et kõik ministrid oleksid vaktsineeritud, sest see näitab eeskuju.

Aab kommenteeris omalt poolt, et tema ise pole kelleltki küsinud, kas ta on vaktsineeritud, sest see on isiklik ja delikaatne info.

Kallas lisas, et ta ei tea, mis põhjustel Ott pole vaktsineeritud, aga et kui kultuuriminister soovib suurematel üritustel käia, siis peab ka tema näitama tõendit. Kallas ütles, et Anneli Oti mittevaktsineeritus on problemaatiline, ent kultuuriminister polevat kunagi võtnud seisukohta, nagu vaktsineerimine poleks tõhus.

Kiik ütles, et üritused on vabatahtlikud, kus ei pea osalema, ning ka Eestis ja mujal maailmas on näha, mis juhtub, kui kokku tulevad vaktsineerimata inimesed – tekivad suured kolded. Ta ütles, et vastutustundetu on teha selliseid üritusi, kus kogunevad vaktsineerimata inimesed, sest see võib lõppeda suurte haiguspuhangute ja haiglakoormuse tõusuga.

Küsimusele, kuidas läheb Covid-19 vaktsineerimise töörühma juhile Marek Seerile järglase otsimisega, vastas Kiik, et ühe võimaliku stsenaariumi korral tehakse sügisest tööd veidi ümber. Ta pidas kõige peamiseks vaktsineerimise tempo tõusu ja info kättesaadavust.

Kallaselt ja Kiigelt küsiti ka, et valitsuses on pinged vaktsineerituse madala hõlmatuse pärast ning kes selle eest vastutab. Peaminister vastas, et vaktsineerimisega on liiga palju probleeme ja ta pole sellega rahul. Kallas sõnas, et on rääkinud sellest ka Kiigega ning lausus, et pole suudetud luua piisavalt palju meetmeid, et muudatused tuleksid. Kallase sõnutsi on selge, et sotsiaalministeeriumi juhtival tasandil on vaja muutust.

Kiik vastas omalt poolt, et mingitest muudatustest on juba ka meedias räägitud, aga tuleb üles leida kitsaskohad, et nendega tegeleda. Minister ütles, et oodatakse ära ka terviseameti külmlaos juhtunu aruanded ja probleemkohad ning siis tegeletakse terviklikult.

Vaktsineerimisplaani puudusest rääkides ütles Kiik, et plaan on ikkagi olemas, aga uues juhendis on kirjas ka noorte ja 60+ strateegiad, lisaks revaktsineerimise stsenaariumid. Kiik ütles, et praegu pole veel kindel, mis lisatüved tekivad ja kui tihti tuleb uuesti kaitsepookida.

Tõendite kontrollimise ja täiendavate piirangute kohta esitatud küsimusele vastas Kallas, et vaktsineerimise tõendeid kontrollitakse punastest ja kolmandatest riikidest tuljatel, Euroopa puhul kontrollitakse vaid riskiriikidest tulijaid. „Soovime hoida ühiskonda avatult, peame vaatama, kui paljud satuvad haiglasse,“ nentis Kallas. Ta sõnas, et oluline on teha vahe haigestunu ja nakatunute ja hospitaliseeritu vahel. „Jälgime olukorda, aga soov on hoida ühiskond lahti vaktsineeritutele.“

Kiik lisas, et kui vaktsiin ei toimiks, peaksid üle poole uutest nakatunutest olema vaktsineeritud inimesed. Ometi on praegu vaktsineeritud väga väike osa koroonapositiivsetest.

Kallas märkis, et tuleb vaadata ka, kui vaktsineeritu jõuab haiglasse, siis kas koroona tõttu või koroonaga.

Sutt toonitas veel omalt poolt, et tõendi kontrollimist ei tohi enda jaoks keerulisemaks mõelda, kui see päriselt on. Ta tõi näite, kuidas ka lennujaamades tehakse visuaalset kontrolli ning mingit QR-koodi lugejat pole vaja.

Leedu piiril toimuva kohta vastates ütles Kallas, et tegu on Leedu ühiskonna destabiliseerimisega – piirile saadetakse migrante, et tekitada pingeid ühiskonnas. Ta ütles, et sama asi, mis toimub Leedus, võib juhtuda ka Eestis. Aab lisas, et politsei- ja piirivalveamet on välja töötanud erinevad stsenaariumid ning vajadusel on lisaressurss kohe olemas.

Tanel Kiik kinnitas omakorda Arkadi Popovi väidet, et praegu on vaktsineerijate puudus, aga samal ajal tuleb tagada ka plaaniline ravi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee