Kommentaar

Taavi Libe | Väikese spordiriigi võludest ja valudest 

Taavi Libe, TV3 saatejuht, 25. juuli 2021 20:15
Foto: Erki Pärnaku

Eestil õnnestus Tokyo olümpiamängudel medaliarve avada vähem kui 24 tundi pärast seda, kui Jaapani suurim sporditäht Naomi Osaka oli süüdanud olümpiatule. Eesti riigi väiksuse võlu on see, et Katrina Lehise pronksivõidu järel on olümpiamängud Eesti jaoks sportlikult juba õnnestunud. Iga järgmine täistabamus on indiviidi ja alaliidu tasandil ülioluline, kuid rahvuslikul pinnal juba lihtsalt boonus.

Samasugust Eesti väiksuse võlu saavad enda nahal tunda ka edukad sportlased. Sellest on intervjuudes korduvalt pajatanud Calgary olümpiapronks Allar Levandi, kelle mõte oli laias laastus see, et Eesti riigile võidetud olümpiamedaliga kaasneb ühiskonna poolt nii palju moraalset kapitali, et piisava ettevõtlikkusega ja õigeid samme astudes on olümpiamedali toel võimalik luua tugev vundament kogu ülejäänud eluks. Erinevate vaheetappidega ligi kümnendi kestnud suusaagoonia näitas, et tegelikult tuleb päris korralikult vaeva näha, et medaliauraga kaasnev kapital maha mängida.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

25.07.2021
KAS SOOME ULMELISE SEERIA LÕPP? Naabrite suurimaks medalilootuseks peetakse USAs sündinud rulalegendi
25.07.2021
Teine Eesti ema, kes seisnud olümpiapoodiumil: „Meie kodukeeles on medal Kolvi karikas, nagu oli Pikne McQueenil.“