Eesti uudised

MAJAELANIK: Veel viis kuud pärast pussitamist võpatan, kui selja tagant krõbinat kuulen

Lapsi pussitanud naine tunnistati süüdivaks, kohalikud on rahul 

Arvo Uustalu, täna 15:59

LÄHEB KOHTUSSE: Raili ei lähe sundravile ja tema teo üle otsustab kohus. Fotol on uurijad sisenemas trepikotta, kus pussitamine aset leidis.

Foto: Aldo Luud

„Selle veretöö pärast tahtsin teise kohta kolida, aga õnneks läks ära hoopis Ivar, kelle korteris pussitaja elas,“ räägib Võhma pereema, kellega samas majas elas naine, kes kaht tema korteriuksest mööduvat algkooliealist poissi korduvalt noaga lõi.

Õhtuleht kirjutas märtsi algul sellest, et kaht koolis käivat venda hullunult rünnanud 37-aastasel Railil hoidis kohalik omavalitsus silma peal juba Läänemaal, kus ta varem elas. Ka Võhma inimesed tõdesid, et Raili oli küll vaikne, kuid selgelt teistsugune. Ekspertiis tunnistas naise süüdivaks.

Vahest ütles tere, vahest mitte

Lõuna ringkonnaprokuratuur esitas Railile süüdistuse mõrvakatses. Süüdistuse järgi tungis naine tänavu märtsis Võhma linnas trepikojas tapmise eesmärgil noaga kallale kahele lapsele ja põhjustas neile eluohtlikud tervisekahjustused. Uurimise käigus tehti kohtupsühhiaatriline ekspertiis, millest selgus, et kahtlustatav sai aru oma tegude iseloomust ja nende keelatusest. Ehk siis, ta oli ekspertiisi hinnangul süüdiv.

Kalevi tänava kortermajas elav pereema tunnistab, et šokk oli nõnda suur, et ta võpatab siiani iga krõbina peale.

„Aga see tuli küll mulle üllatuseks, et Raili selliseks veretööks võimeline on. Ta oli rahulik. Ta võis natukene imelik olla, aga välja paistis normaalne. Pigem oli tema elukaaslane see, keda kardeti. Ivari puue on näkku kirjutatud, aga Railil hakkab silma ainult füüsiline puue – ta lonkab,“ räägib ta.

Küll lisab ta, et Raili ei rääkinud mitte kellegagi.

„Vahest ütles tere, vahest mitte. Rääkis ainult oma mehega, kes ka kellegagi ei suhelnud. Pärast juhtunut siit ära kolida, aga õnneks pani oma pambud hoopis Ivar kokku. Eks ta kartis, et poiste kasuisa võib kätte maksma tulla. Aga Railit ja tema elukaaslast ei ole ma kunagi joobes näinud,“ tõdeb ta.

Pereema lisab, et on rahul, et Raili süüdivaks tunnistati, kuna usub, et hullunult lapsi noaga rünnanud naine sai oma teost aru.

„Nüüd ta mingiks ajaks ikka vangi läheb. Kui ta süüdimatuks oleks tunnistatud, siis võib ta ei tea, millal välja saada. Temaga samas majas elada ei tahaks. Poisid said väga raskelt viga, aga õnneks on nendega kõik korras. Minu poeg on nende suur sõber. Jooksevad ringi nagu rüblikud ikka. Natukene ehk ettevaatlikumad. See oli vendadele suur šokk. Isegi minu pojale andis psühholoog juhtunust teada ääri-veeri, “ nendib ta.

Diagnoos ei tähenda veel süüdimatust

Ka üks Kalevi tänava vanahärra ütleb, et pole sõnagi juttu ajanud ei pussitaja ega ka tema elukaaslasega.

„Arvan, et see on hea, et ta süüdivaks tunnistati. Kuigi, see natukene imelik tundub küll. Aga nii on vähemalt lootust, et ta trellide taha läheb. Loodetavasti ei saa ta ainult tingimisi karistust. Poisid jäid ju ellu, õnneks,“ ütleb ta.

Vanahärra leiab Raili minevikule viidates, et enesetapu üritamine inimest süüdimatuks ei tee, küll võib sellele viidata arvel olemine vaimse tervisega.

Psühhiaater Arvo Haug ütleb, et enesetapukatse on tõsine signaal, mis paneb tohtreid patsienti tõsisemalt uurima, kuid see ei tähenda, et inimene on süüdimatu. Nagu ka see, kui inimene naabrite arvates imelik on.

„Kui kohtupsühhiaatriline ekspertiis aga juba tehakse, siis tähendab see, et prokurör või kohtunik seda mingil põhjusel vajalikuks peab. Ka see, et inimene kuskil kartoteegis koos kahekümne tuhande teise patsiendiga arvel on, ei tähenda seda, et ta automaatselt süüdimatu on. Selliseid otsuseid ei tehta kergekäeliselt ja komisjoni arstid vastutavad väga tõsiselt. Kui komisjonis ei jõuta ühisele otsusele, siis viiakse inimene statsionaari, kus saab täpsemalt temaga tegeleda,“ selgitab ta.

Psühhiaater toob ekspertiiside keerukuse ilmestamiseks ühe lihtsa näite. Kui vaimuhaige räägib aastaid majanaabritele, et kuuleb jumala häält, kes käsib tal kedagi noaga torgata, siis on ta noaga torgates suure tõenäosusega süüdimatu. Kui sama inimene aga läheb poest saia varastama ja viitab kinninabimise järel jumalale, siis see on juba vägagi kaheldav.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee