Perearstid enam vaktsineerida ei tahagi? Kesk-Eesti elanik pahandab: „Tahaks vaktsineerida, aga aegu pole!“
Õhtulehega võtsid ühendust mitmed inimesed, kes kurdavad vaktsineerimiskorralduse üle. Nimelt tundub, et perearstide juures enam vaktsineerida polegi võimalik, sest aegu lihtsalt pole, või öeldakse süstisoovijale vastuseks, et minge vaktsineerimisbussi.
„Läksin tuttavale aega panema täna (kolmapäeval - K.P.) ja aega polegi võimalik panna, sest vaktsineerimist nagu ei olegi. Hetkel ei vaktsineeri perearstid enam ka. Kõik räägivad, et vaktsineerige ja vaktsineerige – aga kus?“ pärib Õhtulehega ühendust võtnud Järvamaa elanik.
Proua selgitab, et soovis vaktsineerimisaega kinni panna oma 52aastasele tuttavale, aga perearstikeskus seda teenust justkui enam ei pakugi. Perearstikeskusest vastati, et vaktsineerimiseks on vaba vaid üks aeg: reedel kell 14. „Aga maainimene ei saa sel ajal kuidagi kohale minna: bussiliiklust ju ei ole, isiklikku autot ei ole. Ta ei saagi Paidesse kuidagi kohale!“ kurdab ta.
„Uurisin, kust siis oleks võimalik aega saada, helistasin ka vaktsineerimise infoliinile, ja ka sealt öeldi mulle, et ei ole jah aega, aga no helistage ikka veel perearstikeskusesse, järsku muudetakse aegu või tuleb kuskilt aegu juurde. No aga ei ole noh!“ tõdeb ta.
Naise sõnul on vaktsineerimata just väga palju maainimesi, kuna neil ei ole tihtipeale võimalik vaktsiini saamiseks suurematesse linnadesse sõita. Ja kui perearsti juures ka aegu pole, jääbki süst saamata.
„Vaktsineeriti ju ära riskigrupid ja vanurid, aga minu tuttav härra on 52aastane, talle ei ole ju keegi aega pakkunud, ta peab ise seda otsima. Ja kui sa oled maainimene, farmis tööl, ei saa keset päeva kell 14 vaktsineerima minna, sest siis on tööaeg,“ selgitab ta.
„Väga paha on, et räägitakse, et inimesed ei vaktsineeri, aga riik võiks siis teha vaktsineerimispunkte, et oleks kuskil vaktsineerida, aga ei ole ju!“ pahandab ta. „Ei ole lihtsalt kohta, kus vaktsineerida. Öeldakse, et mine Põltsamaale või Viljandisse, kaugemale kuskile, aga see pole kõigi jaoks mõeldav.“
Proua selgitab, et lisaks sellele, et perarstile vaktsineerimisaega ei saa, ei suudeta korralikult kommunikeerida ka seda, kui vaktsineerimisbuss nende kodumaakonda või valda jõuab.
„Eksprompt peatus buss eelmisel nädalal Järvamaal. Siis oli vähe vaktsiinitahtjaid, ainult 36 inimest. Aga keegi ei teadnudki, et see võimalus on! Inimesed tänavalt jooksid vaktsineerima,“ räägib ta.
„Kui palju maapiirkondades neid vaktsineerituid siis lõpuks on?“ pärib proua. „Probleem ei ole ilmselt ainult Järvamaal. Vaktsineerimise puhul räägitakse kogu aeg ainult Tallinnast, Tartust, Narvast ja Sillamäest, aga võtame Kesk-Eesti – nagu ei olegi kaetud,“ märgib ta.
Perearstid on suvel vaktsineerimisest pausi teinud
Sotsiaalministeeriumi Covid-19 vaktsineerimise töörühma kommunikatsiooninõunik Gea Otsa selgitab, et ministeerium tegeleb keskselt sellega, et vaktsineerimise võimalused oleks inimestele võimalikult lähedal, aga igasse kohta ikkagi ei jõuta.
„Ringi sõidavad vaktsineerimisbussid, alanud on vaktsineerimine apteekides, toimuvad kiirvaktsineerimised jne. Aga reaalsus on kahjuks see, et igasse külasse ja väiksesse kohta ei pruugita jõuda. Kui konkreetne perearst ei vaktsineeri ja inimesel on keeruline jõuda ise lähimasse vaktsineerimispunkti, siis soovitaksin ta ühendust võtta kohaliku omavalitsusega, näiteks sotsiaaltöötajaga, ja oma mure ära rääkida,“ soovitab ta.
Otsa sõnul ei saa praegu perearstikeskusesse hõlpsalt vaktsineerimisaega seetõttu, et paljud perearstid on puhkusel. „Perearstid on kogu koroonakriisi ajal teinud väga head tööd ning samuti on vaktsineerimisse andnud väga suure panuse. Paljud perearstid on suvel teinud pausi, sest personal on pikast koroonakriisist kurnatud ja vajab suvel veidi puhkust.“
Teine Õhulehe lugeja, kes toimetusega ühendust võttis, kurtis, et vaktsiinist jäi ilma 94aastane vanaproua, kes läks perearstikeskusesse – sealt aga öeldi talle, et nemad vaktsineerivad nüüd vaid teise doosiga ning proual soovitati minna vaktsineerimisbussi juurde. „Kuidas peaks vaktsineerimisbussi juures järjekorras seisma aga 94aastane põdur inimene?“ pärib ta.
„94 aastane vanaproua peaks küll saama tegelikult perearsti juures vaktsineerida ja peaks olema tegelikult juba ammu vaktsineeritud,“ vastab Otsa selle juhtumi kohta ning palub anda teada perearstikeskusest, et uurida, miks nad ei vaktsineeri.
Otsa sõnul vaktsiinipuudust ei ole ja kõik perearstid, kes soovivad vaktsineerida, saavad arstimit haigekassast tellida.
„Perearstid võivad vaktsineerida kõiki alates vanusest 12 eluaastat ja on nende endi otsustada, kas teha seda vaid oma nimistus või ka nimistuväliselt, kas nad jaksavad inimesi ka aktiivselt kutsuda või mitte. Paljud perearstid teevad vaktsineerimisi ka nimistuväliselt ja on pannud näiteks digiregistratuuri selleks ajad üles. Üle 20 perearstikeskuse üle Eesti praegu ka vaktsineerivad ning neid tuleb aina juurde,“ sõnab ta.
Seejuures paistavad Kesk-Eesti maakonnad silma just suurema vaktsineerimishõlmatusega: näiteks Järvamaal on hõlmatus 58,36%, mis on suurem kui Harjumaal (53,76%) ja Pärnumaal (53,56%).
Kui aga vaadata, kui palju on inimesi viimase 24 tunni jooksul esimese vaktsiinidoosi saanud, on vaktsiinisaajate arvud suurimad ikkagi Harjumaal (1213 inimest), ja Ida-Virumaal (270 inimest).
Viimase ööpäevaga on vähim inimesi vaktsineeritud Järvamaal (50 inimest), Viljandimaal (50 inimest), Põlvamaal (39 inimest), Valgamaal (23 inimest), Läänemaal (11 inimest) ning Saare- ja Hiiumaal (mõlemas 7 inimest).
