Eesti uudised

VIDEO | Maris Lauri: tekib selgem vahe vaktsineerimistõendiga ja -tõendita inimeste vahel (125)

Toimetas Hindrek Pärg, 22. juuli 2021 11:55

Maris Lauri.

Foto: PRIIT SIMSON / Ekspress Meedia

Pressikonverentsil rääkisid olukorrast riigis peaministri ülesandeid täitev riigihalduse minister Jaak Aab, justiitsminister Maris Lauri ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Näiteks tõi ta välja, et tasub üle vaadata üritustele lubatud inimeste piirarvud. Aabi sõnul ei ütle valitsus, et mittevaktsineeritud inimesed ei tohiks ühiskonnaelus osaleda, aga annavad sõnumi, et eelistatud on kontrolliga üritused, muuhulgas ka negatiivse koroonatestiga ürituse külastamine.

Aab ütles, et nakatumiste arv kasvab terves Euroopas. Tema sõnul peavad olema pingutused suunatud sellele, et jõuda vkatsineerimisega võimalikult paljude inimesteni. Minister tõi välja, et näiteks vaktsineerimisbussid on olnud väga edukad ning kui vaktsineerimine tuuakse võimalikult lähedale, siis inimesed seda võimalust ka kasutavad.

Maris Lauri nõustus Aabiga, et vaktsineerimisega tuleb olla paindlik ning peab minema sinna, kus on inimesed.

Justiitsministeeriumi valdkonnast rääkides ütles Lauri, et vägivallaennetuse võti on noored. Vägivallaennetuses keskendutakse soolisele vägivallale, värsked teemad on eakataevastane ja digimaailmas toimuv vägivald.

Tanel Kiik ütles, et kuuga on nakatumisnäitaja tõusnud kolm korda. Ta sõnas, et 70% vaktsiiniga hõlmatus on miinimumeesmärk ning mida rohkem kaitsepoogituid inimesi, seda parem.

Ta sõnas, et viimastel nädalatel on esimese doosi saanud keskmiselt 15 000 inimest, aga ideaalis peaks see arv olema 20 000 nädalat. Käesoleval nädalal liigutaksegi soovitud tempos, aga seda tuleb hoida, rääkis minister.

Meetmetest ja piirangutest rääkides toetas Kiik perearstide seisukohta, et olukorras, kus vaktsineerimine on vaba ja kõigile kättesaadav, pole mõistlik oodata. Ta sõnas, et 200 000 inimest pole vaktsineerimise võimalust kasutanud, mis pole mõistlik.

Kiik pidas seda öeldes silmas noori inimesi, kelle seas on vaktsineerimise tempo madal. „Delta-tüvi on nii nakkav, et see ei lähe kellestki mööda,“ rääkis minister.

Ta ütles, et koroonaviiruse leviku hoogustumisega tuleb üritustele mõeldud piirarvusid vähendada, kuid täpne number on selgumisel. „Igatahes ei ole võimalik lubada nii suuri üritusi ilma usaldusmeetmeteta,“ lausus minister. Kiige sõnul tuleb hakata märksa rohkem üritusi võimaldama ainult Covid-tõenditega inimestele.

Kiik puudutas ka eile Leetu saadetud varustust, mille kogu maksumus oli 200 000 eurot. Minister ütles, et Leedu aitamine peaks olema iseenesestmõistetav, kuna riik on meie väga hea sõber ja liitlane. „Igal juhul on meil mõistlik igakülgset abi pakkuda,“ sõnas minister.

Veel enne, kui ajakirjanikele avanes võimalus esitada küsimusi, võttis sõna Aab, kes manitses meediat, et vaktsineeritutele erisuste tegemise pealkiri on liiga jõuline. Ta sõnas, et väljas võib kontrollitud üritusel osaleda 12 000 inimest, siseruumides 6000. Nii-öelda kontrollimata üritustel, kus ei nõuta negatiivset koroonatesti või vaktsineerimise tõendit, on piirarvud väiksemad.

Ajakirjanike küsimustele vastates ütles Kiik, et valitsus ei diskrimineeri kedagi, sest inimestel on valikuvabadus. Praegu hakatakse piirarvu vähendama ja piiranguid võib veel juurda tulla.

Lauri lisas, et kui nakkus levib väga kiiresti, tuleb piiranguid juurde neile, kes ei suuda nakkusvabadust tõestada. Justiitsminister sõnas, et põhiteenustele peab püsima juurdepääs, aga kõige kiiremini saab piiranguid seada meelelahutussektor. Lauri sõnul tuleb olla valmis, et piirangud tulevad tõsisemad ning tekib selgem vahe tõendiga ja tõendita inimeste vahel.

Küsimusele, kas spordiklubidesse ja restoranidesse võivad tulevikus saada ainult vaktsineeritud inimesed, vastas Aab, et massilisi piiranguid enam võib-olla tegema ei pea ning selleks annab lootust vaktsineerituse tase. Ta lisas, et Eesti on olnud terve pandeemia vältel üks kõige rohkem lahti hoitud riik, millel on olnud positiivsed tagajärjed: majandusel on hästi läinud ja enamikul inimestest on säilinud palgad. Ta toonitas, et praegu räägitakse eelkõige suurürituste piiramisest.

Ministrite käest küsiti ka, kuidas usaldusmeetmeid rakendatakse. Minister Aab tõi välja, et erinevaid meetmeid ja võimalusi on arutatud, aga kindlat skeemi paberil veel pole ning piiranguid kehtestades tuleb kaaluda ka majanduslikke tagajärgi.

Perearst Karmen Joller palus eile vaktsineerimisteenalisel pressikonverentsil konkreetseid sõnumeid, mida 1. oktoobriks vaktsineerimata inimesed teha ei saa. Aab vastas, et mingiks tähtajaks ei saa lubada karme piiranguid, sest tulevast olukorda ei saa ette teada.

Kui ajakirjanik ütles Aabile, et praegu oleme sisenemas oranži stsenaariumisse, ja kas just nüüd pole õige aeg reageerida, vastas minister, et ohutasemete kõrval vaadatakse ka vaktsineeritust ning piirangud peavad olema õiguslikult proportsionaalsed. Ta kordas, et pole õige pool aastat ette asju sulgema hakata.

Kiik lisas, et toetab väga Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase seisukohta, et seal töötades peab olema vaktsineeritud. Ta pidas ka õigeks, kui kõrgema nakkusohuga töökohtade puhul nõutakse vaktsineerimist.

Ajakirjanikud küsisid, mis on konkreetsed näitajad, mille alusel hakatakse vaktsineerimata inimeste elu piiramiseks. Aab vastas, et praegu pole veel kokku lepitud konkreetseid samme ning täna arutatakse, kuidas reageerida praegusele ohutasemele.

Samal teemal

23.06.2021
Ööpäevaga lisandus 84 koroonapositiivset, haiglaravi vajab 18 patsienti