Eesti uudised

VIDEO | Maris Lauri: tekib selgem vahe vaktsineerimistõendiga ja tõendita inimeste vahel (24)

Ohtuleht.ee, täna 11:55

Tanel Kiik

Foto: Ekraanitõmmis

Kell 12 alanud pressikonverentsil räägivad olukorrast riigis peaministri ülesandeid täitev riigihalduse minister Jaak Aab, justiitsminister Maris Lauri ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Näiteks tõi ta välja, et tasub üle vaadata üritustele lubatud inimeste piirarvud. Aabi sõnul ei ütle valitsus, et mittevaktsineeritud inimesed ei tohiks ühiskonna elus osaleda, aga annavad sõnumi, et eelistatud on kontrolliga üritused, muu hulgas ka negatiivse koroonatestiga ürituse külastamine.

Aab ütles, et tuleb leida tasakaal ning välistada ei oska midagi, sest nakatumiste arv kasvab terves Euroopas. Tema sõnul peavad olema pingutused suunatud sellele, et jõuda vkatsineerimisega võimalikult paljude inimeste juurde. Minister tõi ka välja, et näiteks vaktsineerimisbussid on olnud väga edukad ning kui vaktsineerimine tuuakse võimalikult lähedale, siis inimesed seda ka kasutavad.

Aabi sõnul küsitakse palju, miks vaktsineerimistempo on aeglustunud. Ta lausus, et Eesti tundub Ida-Euroopa riigina, sest kõik riigid, kus tempo on langenud, tulevad sellest regioonist. Ministri sõnutsi on ka teiste vaktsiinide, näiteks gripi, puhul olnud Eestis hõlmatus väiksem teistest riikidest.

Maris Lauri nõustus Aabiga, et vaktsineerimisega tuleb olla paindlik ning peab minema sinna, kus on inimesed. Justiitsministeeriumi valdkonnast rääkides ütles Lauri, et võti vägivallaennetuses on noortes. Vägivallaennetuse kokkuleppes on pandud põhirõhk on ja soolisele vägivallale, värsked teemad on eakataevastane ja digimaailmas toimuv vägivald.

Tanel Kiik ütles, et kuuga on nakatumisnäitaja tõusnud kolm korda. Ta sõnas, et 70% vaktsineerituse hõlmatus on miinimumeesmärk ning mida rohkem kaitsepoogituid inimesi, seda parem.

Ta sõnas, et viimastel nädalatel keskmiselt on saanud esimese süsti 15 000 inimest, aga see tempo peaks olema 20 000 nädalat. Käesoleval nädalal liigutaksegi soovitud tempol, aga seda tuleb ka hoida, rääkis minister.

Meetmetest ja piirangutest rääkides toetas Kiik perearstide seisukohta, et olukorras, kus vaktsineerimine on vaba ja kõigile kättesaadav, pole mõistlik oodata. Ta sõnas, et 200 000 inimest pole vaktsineerimise võimalust kasutanud, mis pole mõistlik.

Kiik pidas täpsemalt meeles noori inimesi, kelle seas on vaktsineerimise tempo madal. „Delta-tüvi on nii nakkav, et see ei lähe kellestki mööda,“ rääkis minister.

Ta ütles, et koroonaviiruse leviku hoogustamisega tuleb üritustele mõeldud piirarvusid jälle vähendada, ent täpset numbrid on selgitamisel. „Igatahes ei ole võimalik lubada nii suuri üritusi ilma usaldusmeetmeteta,“ lausus minister, et tuleb hakata märksa rohkem üritusi võimaldama ainult Covid-tõenditega inimestele. Valitsus arutab täpsemaid piiranguid edasi pärastlõunal.

Kiik puudutas ka eile Leetu saadetud varustust, mille kogu maksumus oli 200 000 eurot. Minister ütles, et Leedu aitamine peaks olema iseenesestmõistetav, kuna riik on meie väga hea sõber, liitlane. „Igal juhul on meil mõistlik igakülgset abi pakkuda,“ sõnas minister.

Veel enne, kui ajakirjanikele avanes võimalus esitada küsimusi, võttis sõna veel Jaak Aab, kes manitses meediat, et vaktsineeritutele erisuste tegemise pealkiri on liiga jõuline. Ta sõnas, et väljas võib kontrollitud üritusel osaleda 12 000 inimest, siseruumides 6000; nii-öelda kontrollimata üritustel, kus ei nõuta negatiivset koroonatesti või vaktsineerimise tõendit, on piirarvud väiksemad.

Ajakirjanike küsimustele vastates ütles Kiik, et valitsus ei diskrimineeri kedagi, sest inimestel on valikuvabadus. Praegu hakatakse piirarvu vähendama, ent samme võib juurda tulla.

Lauri lisas, et kui nakkus levib väga kiiresti ja tervislik seisund halveneb, tuleb piiranguid juurde, mis tähendab seda, et piirangud tulevad neile, kes ei suuda nakkusvabadust tõestada. Justiitsminister sõnas, et põhiteenustele peab püsima juurdepääs, aga kõige kiiremini saavad piirangud ilmselt meelelahutussektor. Lauri ka ütles, et tuleb olla valmis, et piirangud tulevad tõsisemad ning tekib selgem vahe tõendiga ja tõendita inimeste vahel.

Küsimusele, kas spordiklubidesse ja restoranidesse võivad tulevikus saada ainult vaktsineeritud inimesed, vastas Aab, et massilisi piiranguid enam võib-olla tegema ei pea ning selleks annab lootuse vaktsineerituse tase. Ta lisas, et Eesti on olnud terve pandeemia vältel üks kõige rohkem lahti hoitud riik, millel on olnud tagajärjed - näiteks majandusel on läinud hästi ning enamustel on säilinud palgad. Ta toonitas, et praegu räägitakse eelkõige suurürituste piiramisest.

Ministrite käest küsiti ka, kuidas usaldusmeetmeid rakendada. Aab vastas, et ettevõtjatel on juba praegu võimalus ja õigus kontrollimiseks olemas, et sisse pääseb ainult tõendiga. Minister tõi välja, et erinevaid meetmeid ja võimalusi on arutatud, ent kindlat skeemi paberil veel pole ning piiranguid kehtestades tuleb kaaluda ka majanduslikke tagajärgi. Lauri toonitas, et praegu võivad ettevõtjad ise teha piiranguid, kui neile tundub, et riigi omadest ei piisa, ent nakatumisnäitajate kasvamisel läheneb riik ise.

Kui ajakirjanik ütles Aabile, et praegu siseneme oranži, siis kas pole õige aeg reageerida, vastas minister, et ohutasemete kõrval vaadatakse ka vaktsineeritust ning need peavad olema õiguslikult proportsionaalsed. Ta kordas, et pole õige pool aastat ette asju sulgema, aga piirangutes lähtutakse nii vaktsineerituse tasemest kui ka läbi põdemisest ning on selge, et nakatunute arv lähikuudel kasvab.

Kiik lisas, et toetab väga Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase seisukohta, et seal töötades peab olema vaktsineeritud. Ta pidas ka õigeks, et kõrgema nakkusohuga töökohtade puhul nõutakse vaktsineerimist. Töö- ja terviseminister ka ütles, et lisaks tervishoiuvaldkonnale peab hindama ka juriidilisi küsimusi ning asju, mis pole vajalikud pandeemia ohjeldamiseks, aga ka riigi toimimiseks.

Ajakirjanikud küsisid ka, mis on konkreetsed näitajad, mille alusel hakatakse vaktsineerimata inimeste elu piiramiseks. Aab vastas, et praegu pole veel kokku lepitud konkreetseid samme ning täna arutatakse, kuidas reageerida praegusele ohutasemel.

Ministrid ka ütlesid, et koos jälgitakse mitut mõõdikut ning pelgalt ühe pealt otsuseid ei tehta.

Aab täiendas, et nakatumise arv võib hakata kasvama, aga nii palju inimesi haiglatesse ei jõua ehk praegust olukorda ei saa võrrelda kevadega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee