Ilm ja loodus

FOTO | ÄRA NII TEE! Iga sissekraabitud sõna soodustab liivakivipaljandi hävingut 

Toimetas Annika Erg, 21. juuli 2021 16:21

Ohtlik tegevus Suures Taevaskojas

Foto: Keskkonnaamet

Seoses ilusate suve- ja puhkuseilmadega liiguvad inimesed rohkem looduses. Üha enam on jõudnud keskkonnaametini teateid sellest, et inimesed kraabivad liivakivipaljanditesse oma nimesid, et oma külaskäik loodusesse jäädvustada. See on aga ohtlik, kuna aeg-ajalt paljandid puhastuvad ja varisevad.

„Kunagi ei tea, millal võib varing toimuda. Näiteks Suure Taevaskoja juures on paljand negatiivse kaldega ja iga sissekraabitud sõna soodustab paljandi aeglast hävingut. Tekkinud nõgudesse seavad end peatselt sisse samblikud, neile järgnevad samblad ja rohttaimed ning lõpuks isegi põõsad ja puudki, mille juurestik liivakivi murendab,“ sõnas keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kadri Kasuk. „Samuti paisub lõhedes külmunud vesi sedavõrd, et kivi hakkab pragunema ning varem või hiljem tekib varing,“ lisas Kasuk.

„Paljud liivakivipaljandid on juba looduskaitse all ja seda enam on ootamatu, et inimesed nii mõtlematult tegutsevad. Soovime ju kõik, et ka aastakümnete pärast oleks säilinud meie maastikule iseloomulikud loodusvaated,“ ütles Kadri Kasuk. Tema sõnul võiks ju kraapimise asemel lasta endast kalju taustal pildi teha.

Kasuki sõnul tasub vältida paljandi alla varisenud liivahunnikule jalutama minemist ja mängimist, sest varinguoht võib püsida. „Kalju alla kukkunud liivahunnik on ühe varingu tulemus ja kui mõelda, et selline kogus võib paljandi all viibides kaela sadada – ega siis elulootust pole.“

Liivakivipaljandid nagu Suures Taevaskojas on olulised vaatamisväärsused. Paljandeid on palju Lõuna-Eesti jõgedel (Ahja, Võhandu, Piusa), aga neid võib leida ka Pärnu jõe ääres Tori Põrgus, Tartus Arukülas, Peipsi ääres Kallastel ja Mustvees ning mujal.

Liivakivipaljanditel on ka teaduslik ja geoloogiline väärtus: nad võivad peita endas kivistisi, mis annavad aimu devoni ajastu elustikust. Mitmed neist on ka olulised pühapaigad, näiteks Suur Taevaskoda. Veel on paljanditel kultuurilooline väärtus, nendega seostub hulgaliselt legende ja rahvajutte. Paljanditega seostub on mitmepalgeline maastikuilme: esiteks juba paljandite mitmekesine värvigamma, suuremad ja väiksemad koopad, lõhed, väljavoolavad allikad jne.

Looduskaitsealuste paljandite rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv või arest. Kui märkad tegevust, mis võib kahjustada keskkonda või tundub seadusevastasena, helista riigiinfo telefoninumbrile 1247.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee