Eesti uudised

Meretehase pankrotihaldurit süüdistatakse priiskamises 

Peeter Raidla , 19. märts 2001, 00:00
PANKROTIHALDUR: Kauri Rattus on siiani elanud Meretehase kulul mõnusat elu ning leiab, et tema vastu esitatud süüdistused on alusetud.Foto: Sven Arbet (Äripäev)
Pankrotistunud Meretehase võlgu kinni maksnud Balti Laevaremonditehas süüdistab pankrotihaldur Kauri Rattust omakasupüüdlikes tehingutes ja on esitanud mitu avaldust kriminaalasja algatamiseks.

Tallinna Meretehase võlgu pidevalt tasunud Balti Laevaremonditehase (BLRT) inimesed said Meretehases pankrotihaldur Kauri Rattuse juhtimisel ja heakskiidul asetleidnud seaduserikkumistest aimu alles mullu 16. oktoobril, kui Tallinna ringkonnakohus oli lõpetanud tehase pankrotimenetluse selle raugemise tõttu.

Ringkonnakohtu otsusega läks kontroll Meretehase üle BLRT-le, kes on siiani tasunud suure osa tehase võlgu ja lubanud tasuda ka kõik järelejäänud võlad kokkulepitud graafiku järgi.

Veebruaris 2001 oli Meretehases tagatud töö 500 inimesele. Käivitada jõuti kalasöötmispargaste ehitus, mille ekspordimaht küünib 100 miljoni kroonini. Ostjad on nii Euroopa kui ka Ameerika firmad. Olgu öeldud, et see on üks mahukamaid tellimusi, mis on läbi aegade Eesti tööstusele esitatud.

Ringkonnakohtu ja riigikohtu otsuse vahele jääva nelja kuuga oli Meretehas muudetud maksujõuliseks ning selle ajaga maksti riigile üle 5,4 miljoni krooni.

Tallinna üks edukam ettevõte BLRT kavatses investeerida Meretehasesse tänavu 50 miljonit krooni, kui riigikohtu 13. veebruari otsus sellele tõkked püstitas.

Keevaline 13. oktoober 2000

Mullu 13. oktoobril, samal päeval kui Meretehase suhtes positiivse otsuse langetanud Tallinna ringkonnakohus koos istus, alustas tehase pankrotihaldur Kauri Rattus tormilist tegevust, et talle ülitulusat pankrotimenetlust iga hinna eest jätkata.

Rattus koostas käskkirja, millega lõpetati tööleping Meretehase viie tippjuhiga - administratiivdirektor Kaur Köök, kommertsdirektor Toomas Soosalu, haldusdirektor Udo Simmer, sadamakapten Armand Sõmer ja sekretär-referent Lehte Põlluste pidid kätte saama seni maksmata töötasu ja kahe kuu keskmise palga jagu hüvitist.

Summade väljamaksmiseks aga Rattusel raha polnud. Küll puhkes aga samal ajal meeletu bensiinitarbimine - Statoili tanklatest osteti 13. oktoobril ligi 2000 krooni eest bensiini ja muud kaupa. Mõni päev varem oli samadest tanklatest ostetud veel 2500 krooni eest. Ning vahetult enne 16. oktoobri ringkonnakohtu otsust, mis priiskamisele lõpu tegi, veel 4800 krooni eest. Ostudega kiirustati, sest ringkonnakohus lõpetas nimelt pankrotimenetluse.

Kohe riigikohtusse

Rattuse vabastatud inimeste avaldused riigikohtule saidki põhjuseks, miks kohus otsustas pankrotimenetlust jätkata ja saatis asja tagasi Tallinna linnakohtusse. Vallandatute eestvõitlejaks sai Kaur Köök, kes koos Rattusega oli jõudnud pankrotiseisus Meretehast rängalt koorida. See selgus küll alles hiljem.

Tänavu 7. märtsil juhtis Meretehase juhatuse liige Valeri Kovalenko politsei tähelepanu sellele, et Köök oli novembris 1998 andnud korralduse kanda 27 242 dollarit ehk üle 470 000 krooni varifirmale OÜ Sonmelon, millel pole Meretehasega mingit pistmist, kuid mille juhataja oli ühtaegu ka tehast turvanud OÜ Lilto finantsdirektor. Muide, Sonmelon sundlikvideeriti mullu märtsis.

Köögi kahtlastest tegudest oli aimu juba ka varem. Kovalenko pöördus politsei poole avaldusega kriminaalasja algatamiseks juba septembris 1999, tõestades, et pankrotihaldur Rattus oli asjasse süvenemata arvanud tehase võlgade hulka üle 1,5 miljoni krooni nõudeid, mis olid esitatud võltsdokumentide põhjal. Kovalenko kahtles, et võltsnõuetega on seotud haldusdirektor Köök.

See pole kaugeltki kõik. Köögi korraldusel maksti näiteks veel ka 300 000 krooni OÜ Krispert 65aastasele esindajale Evalds Andžansile, kes ise ei teadnud sellest midagi. Ka pole Krispert reaalselt tegutsenud.

Rattus on aga 15 000 krooni eest tasunud isegi Köögi tüdruksõbra mobiiliarveid.

Palgaraha tanklatesse

Need pole kahjuks ainsad juhud, kui pankrotistunud tehase raha tuulde loobiti. Valitsuse tagatisfondist Meretehase töötajaile palga väljamaksmiseks eraldatud 1,96 miljonist kulutas Rattus sihipäraselt vaid 1,5 miljonit. Tulumaks jäeti aga maksmata. Üle 400 000 kulus hoopis mobiiliarvetele ja bensiinile.

Ka tasus haldur ilma pankrotitoimkonna nõusolekuta tehase rahaga endagi mobiiltelefoniarved. Seegi summa pole väike - maist 1999 kuni oktoobrini 2000 rääkis ta maha 95 700 krooni ehk üle 5000 krooni kuus. Kulutamine käis sellise hooga, et 17. oktoobril oli Meretehase pangakontol vaid 12 000 krooni.

Olgu siinkohal lisatud, et BLRT hüvitas valitsusele kogu palkadeks eraldatud summa.

Kui Kovalenko pankrotihalduri kuritarvitustest Tallinna linnakohut teavitas ning tegi ka ettepaneku Rattus viivitamatult vabastada, vastas kohtunik Aase Sammelselg sellele napilt: allakirjutanu volitus on tõendamata.

Kahele turvajale 90 000

Kohe, kui riigikohus oli tänavu 13. veebruaril otsustanud Meretehase pankrotimenetlust jätkata ja saatnud asja uuesti Tallinna linnakohtusse, sõlmis Rattus taas turvafirmaga Lilto lepingu.

Kui 2. märtsil õnnestus BLRT-l Liltoga sõlmitud leping peatada, selgus, et arve veidi enam kui kahenädalase turvamise eest on üle 87 000 krooni. BLRT turvameeskond kinnitab, et Lilto saatis tehaseväravasse kaks meest, kes koos nendega aega veetsid.

Alates 2000. aasta suvest on Meretehasel kaks pankrotihaldurit - peale Kauri Rattuse ka Veli Kraavi - ning Rattus ei tohtinud üksi nii suure summa maksmist otsustada. Ettevõtmise tulemusena laekus Liltolt Tallinna linnakohtule järjekordne nõue Meretehase vastu.

Liltoga on seotud veel üks kummaline seik. Pärast ringkonnakohtu otsust esitas selle peale kaebuse OÜ Palamenta, mis väidetavalt oli Liltolt omandanud 280 000 krooni suuruse nõude Meretehase vastu. Kui selgus, et Palamenta juhataja ei tea nõude ülesostmisest midagi, võeti kaebus tagasi. Juhus või järjekordne võltsimiskatse?

Linnakohus teab, aga ei tee midagi

Tallinna linnakohtule pole pankrotihaldur Rattuse priiskav elulaad kaugeltki uudis. Juba mullu suvel taotles BLRT kohtult Rattuse vabastamist.

Taotlust põhjendati sellega, et Rattus on oma tegevusega otseselt kahjustanud nii võlgniku kui ka võlausaldajate huve. Selle asemel, et alustada võlgade tasumist või panna neile piir, oli Meretehase võlg pankroti käigus hoopis 10 miljoni võrra kasvanud.

Koos BLRTga oli Rattuse vabastamise poolt ka teine suur võlausaldaja, maksuamet, mis omalt poolt taotles tema vabastamist, sest mees polnud pankrotihaldurina esitanud ühtki hagi tehase võlgnike vastu. Küll on Rattus kasutanud advokaadibüroo Leppik & Partnerid teenuseid ligi 100 000 krooni eest.

Kohtunik Aase Sammelselg leidis aga, et taotlused Rattuse vabastamiseks pole põhjendatud. Ta märkis isegi, et Rattus on jätkanud tehase majandustegevust, mis sest, et sellega on tekitatud 10 miljoni jagu uusi võlgu.

Siiski otsustas kohtunik määrata Rattuse kõrvale ka Veli Kraavi. Samas on Rattus kuni oktoobrini saanud pankrotipesast iga kuu 25 000 krooni töötasu, Kraavi aga mitte sentigi.

Juba mainitud avaldused kriminaalasja algatamiseks pole sugugi ainsad. Kovalenko teatas mullu novembris politseile, et Rattus on valitsuse tagatisfondist saadud palgaraha kulutanud sihipäratult.

7. märtsil 2001 avaldas Kovalenko politseile, et Meretehase ja OÜ Finderta vahel aprillis 1999 sõlmitud lepinguga elektri tarbimise kohta on Findertale alusetult makstud üle 400 000 krooni.

Näiteks tasus Finderta fiktiivarveid - OÜ Dignus sai “katuse remondi eest” 59 000, kusjuures firma omanik oli juba aasta tagasi surnud. OÜ Rastrelli - ainus osanik ja juhatuse liige, tehnilise haridusega Sten Zupping on ühtlasi Finderta osanik ja Meretehase endine kommertsdirektor - sai Findertalt “õigusabi osutamise eest” 85 000. Ka kasutas Finderta ligi 1,5 aastat tasuta Meretehase valukoda.

Koos avaldustega on esitatud ka nõudmine võtta nii Rattus kui ka Köök vahi alla. Seda pole tehtud ja ka kriminaalasjad venivad.

Sekkub siseminister

Jaanuaris 2001 selgus hoopis, et Finderta ise on Meretehasele ligi 350 000 võlgu. Ja seegi, et Rattus andis Meretehase töötajaile - sealhulgas 13. oktoobril vallandatutele - erisoodustusi autode tasuta kasutamise näol ilma selle üle arvet pidamata.

Korduvad järelepärimised kriminaalasjade uurimise kohta pole seni tulemust andnud.

Juulis 2000 vastab prokurör Kristel Siitam: “Kahjuks ei ole seoses puhkuste perioodiga õnnestunud käesoleva avalduse lahendamise tähtaja jooksul nimetatud kriminaalasjade materjale põhjalikult kontrollida.”

Üle kuu aja hiljem kirjutab Siitam: “Prokuröri poolt on kriminaalasju kontrollitud ja need on tagastatud Tallinna politseiprefektuuri majanduskuritegude talitusele uurimise jätkamiseks.”

Tagasi linnakohtus

Detsembris 2000 vastab siseminister Tarmo Loodus riigikogulase Arvo Haugi sarnasele järelepärimisele: “Kriminaalasja edasiseks menetlemiseks on moodustatud uurimisgrupp, et kiirendada kriminaalasjas kohtueelse menetlemise käiku /.../”

Homme peab Kovalenko andma Tallinna linnakohtus võlgnikuvande - just sel päeval, kui on kokku kutsutud ka Meretehase võlausaldajate üldkoosolek, kus ta peab samuti kohal olema.

BLRT tuleb võlausaldajate koosolekul välja järjekordse kompromissettepanekuga. Nimelt on võetud nõuks tasuda kuu aja jooksul kogu 10 miljoni kroonine võlg maksuametile, ehkki varem oli kokku lepitud 4aastane maksegraafik.

Kui mainitud 10 miljonit riigile laekub, jäävad alles veel Rattuse tekitatud võlad Liltole ja viiele vabastatud firmajuhile.

Tahtlik pankrot

Meretehasega seotult menetleb Tallinna politsei veel üht vana kriminaalasja, mis seondub tehase erastamisega. Kui BLRT tütarettevõte AS Dolibar ostis 1997. aasta suvel 49% Meretehase aktsiatest, kuulusid ülejäänud aktsiad juba 1995. aastast AS-ile Vavekor. Vahetult pärast seda, kui BLRT Meretehase omanikuks sai, müüs Vavekor oma aktsiad edasi OÜ-le Novotrade ja AS-ile Ronvert.

Vavekor jättis erastamisagentuurile ostu eest suures osas tasumata, asudes selle asemel hoopis tehase vara müüma. Vavekori võlg agentuurile kasvas 1998. aasta sügiseks ligi 39 miljonini.

Võla tasumise asemel võttis Meretehas Vavekori eestkostel fiktiivset laenu 400 000 krooni riiulifirmalt Postfort, mis esitaski pankrotiavalduse, kusjuures too krediit ei kajastunud tehase bilansis. Kui Dolibar selle jälile sai, selgus ootamatult, et tehasest on kadunud 103 tööpinki.

1999. aasta jaanuaris kinnitas seda toonane siseminister Olari Taal, kes tunnistas

Riigikogule

ka, et Vavekor on erastamisagentuuri petnud fiktiivse maksekorraldusega Meretehase aktsiate eest. Vaatamata Taali tookordsele kinnitusele, et asjaga tegeleb majanduspolitsei, pole selleski kriminaalasjas tänini kaugele jõutud.

Kauri Rattus tõrjub süüdistusi

Meretehase pankrotihaldur Kauri Rattus on veendunud, et Balti Laevaremonditehase (BLRT) poolt tema vastu esitatud süüdistused tulenevad selgest pahatahtlikkusest.

“BLRT suutis end vahepeal sokutada Meretehase 100protsendiliseks omanikuks, aga kohus tühistas õnneks selle tehingu. 51% aktsiate omanik on praegu AS Vagen, kes detsembris 2000 tasus aktsiate eest 10 miljonit krooni Vavekori pankrotipessa,” lausus Kauri Rattus. “BLRT on huvitatud kogu Meretehase enda kätte saamisest ja seepärast ongi ta Meretehase võlgu tasunud.

Paljud minu vastu esitatud süüdistused on täiesti arusaamatud. Nii on kogu valitsusel saadud 1,96 miljonit krooni töötajaile välja makstud. Iseasi, et mõned said oma raha kätte hilinemisega, aga selles polnud süüdi mina, vaid arvutiviirus - hävisid andmed, mille taastamiseks kulus aega.

Mis puutub mobiiliarvete tasumisse, siis telefonikulud on täpselt samasugused pankrotikulutused nagu iga muugi tehase tööshoidmiseks vajalik kulutus. Ka ei saanud ma kuidagi vastu seista inimeste lahkumisavaldustele, mis minu kätte möödunud aasta oktoobris laekusid.

Ma ei ole siiani ühtegi kriminaalasja algatamise avaldust oma ihusilmaga näinud. Ka pole mind kordagi ükski uurija välja kutsunud. Seepärast ma ei saa ka neid avaldusi kuidagi kommenteerida.

Ka ei ole minul ühtegi pretensiooni Kaur Köögile, kelle suhtes olevat samuti avaldusi politseile esitatud.”

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee