Eesti uudised

VIDEO | Rene Arikas: Estonia vrakil on toimunud neli varingut (25)

Toimetas Hindrek Pärg, 20. juuli 2021 12:58
Foto: Madis Veitman / Postimees

Teisipäeval toimunud pressikonverentsil anti ülevaade parvlaeva Estonia vraki ja ümbritseva merepõhja eeluuringutest, mis toimusid 9.–16. juulil. Pressikonverentsil esinesid ohutusjuurdluse keskuse juhataja kapten Rene Arikas ning Eesti geoloogiateenistuse meregeoloogia ja geofüüsika osakonna juhataja Sten Suuroja.

Samal teemal

Kapten Arikas ütles, et kuna filmitegijad avastasid uusi asjaolusid, otsustati algatada uus uurimine, mis peaks lõppema järgmise aasta lõpuks. Seejärel tehakse otsus, kas vaja läheb ka täiendavaid uurimisi.

Tema sõnul olid uurimismeeskonna tööpäevad laeval 18 tundi pikad ja lõppesid kella 1-2 ajal öösel. Rene Arikas tõdes, et 757 inimest on jätkuvalt märjas hauas ning kuna tegu on haua ja suure katastroofiga, puudutab see paljusid inimesi. „Seega on minu palve, et proovime kajastada ajakirjanduses fakte, mitte hüpoteese,“ sõnas Arikas.

Kapteni sõnul on vraki ülemine nurk 60 meetri, alumine peaaegu 90 meetri sügavusel. Suures osas on aga originaalne merepõhi kaetud. Küll aga on toimunud kokku neli erinevat varingut: esimene siis, kui laev jäi merepõhja lebama, teine toimus vööri osas, kolmas ahtri ja neljas lõunaosas. „Selle tõttu on vraki ümbrus väga ebastabiilne ja puudub garantii, et edasisi varinguid ei toimu.“

Eesti geoloogiateenistuse meregeoloogia ja geofüüsika osakonna juhataja Sten Suuroja sõnul on selge, et vraki keskosa lesib kõvadel kivimitel.

Arikase sõnul ei olnud võimalik vraki ahtriosas isegi väikese allveerobotiga läbi minna, sest ahtri saba jäi ette ja sellest ei saadud mööda.

Kapteni sõnul ei õnnestunud igal pool tuvastada laevakere ja merepõhja kokkupuudet. Küll aga sai Estonia vrakk üle mõõdistatud, milleks kasutati 3D sonarit ja allveerobotit. Tema sõnul keskenduti vöörirambile, autotekile ja parema parda vigastustele. Arikas ka ütles, et vasakus pardas oli kõik kergesti ligipääsetav ja lihtne dokumenteerida. Ta tõi ka välja, et pirnikujulist vööri tuleb täpsemalt uurida, kuna seal oli näha vigastusi ja kraapejälgi. „Vööri tuleb mõõdistada ja uurida, et saada täpne ülevaade vigastustest,“ ütles Arikas.

Ta käis ka üle, et Estonial oli üks vööriramp ja kaks ahtrirampi, merepõhja kukkunud visiir on aga Stockholmis.

Kapten sõnas, et vööriramp on olnud osaliselt avatud, aga eelmine nädal tuvastati, et vööriramp on parema parda hinge küljes. „Vöörirambi juures näitas sonar, et näeme 40-45 meetrit laeva sisemusse,“ ütles Arikas, kelle sõnutsi nähti autosid, kaari ja elemente autoteki laes. Järgmisel päeval tehtud kontrollimisel oligi autotekk täielikult avatud.

Arikas rääkis, et nad ei läinud autotekile, kuna see polnud esialgses plaanis, ühtlasi polnud vastavat tehnikat ega otsest vajadust. Tema sõnul poleks autotekile minek seotud esialgse hindamise eesmärgiga mõista, mis põhjusel on vigastused tekkinud. Väikese kaameraga sõideti siiski ka autoteki sisse, kus oli näha tagurpidi sõidukeid.

Küll aga rääkis Arikas, et kuigi laev lebab põhjas parema pardaga, ilmnevad vigastused vasakul pardal. Kapten ütles, et neid tuleb analüüsida ja välja selgitada nende tekkepõhjus.

„Peame aru saama, kui suured on kere läbivad vigastused,“ rääkis Arikas, kelle sõnutsi tuvastati väikeseid pragusid ning väljapained erinevates kohtaes.

Arikase sõnul leiti vrakilt vähemalt kolm vigastust ning uurimismeeskond kuuendast tekist edasi ei läinud – seitsmendale ja kaheksandale tekile juurdeminek oleks olnud ohtlik.

Kapten rääkis ka, et paremas pardas tuvastati laeva keskosas 22 meetrit pikk ja neli meetrit kõrge deformatsioon ning vigastatud on plaadistus ja laeva sisekonstruktsioonid. Arikase sõnul pidi sellise vigastuse tekitanud jõud olema väga suur. Ta lisas, et see vigastus läheb veel edasi, aga kuna jääb laevakere alla, ei suudeta selle täispikkust tuvastada.

Arikas lausus, et vigastatud kere vastas on näha graniidi või moreeni paljandit, mille seljand ühtib vigastusega.

Ajakirjanike küsimustele vastates ütles Arikas, et üks edaspidine ülesanne on anda vastus, miks on vigastused paremas pardas ning kas praegu Estonia katastroofi kohta käivad järeldused kehtivad. Ta ütles ka, et Estonia katastroofi lõpparuande fakte hakatakse muutma.

Kapten lisas, et tuukritega vraki juurde minek on viimane meede, et mingeid objekte eemaldada. Kaamerad ja sonarid annavad aga detailse ülevaate.

Autoteki sisemusse praegu ohutuse tõttu ei minda. Teisalt ei välistanud Arikas võimalust, et kui ühel hetkel saadakse aru, et oluline info, mille tarbeks tuleb siseneda autotekile, on puudu, siis vastav otsus ka tehakse.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee