Eesti uudised

ARVUTAME ROHELISEMAKS! Miljonite tonnide küsimus: Eesti teatab maailmale, et meie metsad seovad süsinikku – aga tegelikult on vastupidi!

Priit Pärnapuu, 16. august 2021 10:18

8 KOMMENTAARI

t
tegelikult/ 17. august 2021 15:11
Tegelikult sõltub metsa co2 sidumine juurdekasvust ja mahavõetud puude kasutusest. Mida noorem mets, seda kiirem juurdekasv ja suurem co2 sidumine. Seega seob noor mets co2 rohkem kui vana mets. Kõdunev mets aga hoopis eraldab co2-te. Kui puu maha võtta, siis põletatav ja mädanev osa eraldab lühema või pikema aja jooksul co2-te, aga näiteks ehituseks või mööbli valmistamiseks kasutatav puit hoiab co2-te kinni kuni see ehitis või mööbel pole põletatatud või kõdunenud.
j
Jüri/ 16. august 2021 16:51
Kas lugupeetud ajakirjanik pole üldse koolis käinud? Iga bioloogia tunnis käinu teab ju, et fotosünteesi käigus suvaline roheline taim omastab CO2-te ja eraldab O2-te. Õhtuleht - piinlik pole nii lo2li ajakirjanikku palgal hoida?
a
Aa/ 16. august 2021 17:23
Ja mis siis juhtub, kui roheline taim maha võtta ja ahju ajada?
j
Juhanes/ 16. august 2021 15:08
Eesti ametnikud võiksid olla lojaalsed Eesti riigile ja saata siit välja just selliseid tabeleid, mis toovad meile kõige rohkem kasu. Kuidas on asjad tegelikult, ei tea mitte keegi, kõige vähem "teadlased", sest tänapäeva teadus sõltub 100% tellijast. Kes rohkem maksab, saab teaduslikult kinnitatud õige tulemuse.
a
Aa/ 16. august 2021 17:25
Kreeka täpselt seda euro saamise nimel tegigi. Algul olid püksid mõnusalt soojad, pärast aga vastikult külm ja paha.
m
Mattias Luha/ 16. august 2021 14:43
On mitmeid viiteid, mis näitavad, et SMI (statistiline metsainventuur) hindab metsa juurdekasvu 20-30% üle ning seeõttu on pikaajaliselt olnud lubatud liiga suured raiemahud. See on loonud olukorras, kus: 1) Pikaajalise üleraie tõttu on Eesti metsad muutunud süsinikuemiteerijateks ning peame seetõttu hakkama ostma CO2 kvooti: sisuliselt tähendab see puidutööstuse doteerimist kogu Eesti rahva poolt. 2) Kui peaks leidma kinnitust fakt, et üleraiet on püütud SMI ja LULUCF aruandluses varjata, siis lisandub sellele kopsakas trahvisumma. Sell kohta on kirjutanud Teet Randma 24.05.2019 Sirbis.
p
Pimss/ 16. august 2021 14:42
Armas Nilson, sa loed seda ja ei mürista ! Kas Lõhmus korrutustabelit ei tahtnud keskkonnaagentuurilt küsida. Sest kasutuses olev tüvemahu arvutuse mudel on ju täiesti avalikult kättesaadav.
a
Aa/ 16. august 2021 17:26
Kui see on täiesti avalik, siis paluks linki.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee