Poliitika

Kell 15.20 avaldatud artiklit läbivalt täiendatud kell 21.53

Presidendiks pürgimisest loobunud Jüri Raidla: naine kartis siiralt, et kui peaksin sattuma Kadriorgu, töötan ennast üle (188)

Annika Erg, 19. juuli 2021 21:53

Jüri Raidla ja pr Heli Raidla

Foto: Erlend Štaub

Eesti esimene justiitsminister, õigusteadlane Jüri Raidla kinnitab, et peaminister Kaja Kallas ja riigikogu esimees Jüri Ratas tegid talle kahe nädala eest ettepaneku presidendiks kandideerida. Raidla oli juba algul pigem seda meelt, et ta ei saa ettepanekut vastu võtta, sest ei pea end välispoliitikas piisavalt kogenuks. 1990. aastatel president Lennart Meriga tihedat koostööd teinud Raidla hinnangul oleks praegu kõige paremad eeldused riigijuhi rolli täitmiseks akadeemik Jaak Aaviksool.

Raidla sõnul toimus viimase kahe nädala jooksul presidendiks kandideerimise teemal mitmeid arutelusid nii ettepaneku tegijate kui lähedastega.

Samal teemal

„Kõige suuremad arutelud on mul toimunud peegli ees, kus ma pean sellised asjad selgeks väitlema. Kui tavaliselt on nii, et peegli ees väideldes on peegelpilt kõigega nõus, siis seekord ei olnud. Ma olin juba algul, kui ettepanek tehti, üsnagi äratuntavalt seda meelt, et ma seda siiski aktsepteerida ei saa,“ tunnistab Raidla.

Raidla rõhutab, et üks asi on vabariigi presideniks kandideerida, kuid hoopis teine asi presidendi ülesandeid täita. Ta ütleb, et pole iial läinud kuskile midagi tegema, teades, et tema ettevalmistatus on ebapiisav.

Raidla toob välja, et riigijuht peab pädev olema kolmes laias valdkonnas: põhiseaduse valvamine, riikluse visioon ja välispoliitika. Just viimast nimetas ta enda nõrgaks kohaks.

„Põhiseaduse valvur on teema, mis on mulle enam-vähem konti mööda ja loodetavasti midagi sellist, millega saaksin hakkama. Teine on riikluse visioon. Ma ei räägi riigireformist, kuigi riigireform on ka üks osa riikluse visioonist. See on natuke nagu riigiõigusliku filosoofi roll. See on tegelikult põhiseaduse mõttes sõnumilooja ja sõnumitooja. Siin peaks mul ka olema ettevalmistus olemas ja perspektiiv hakkama saada,“ seletab Raidla.

„Välispoliitikas mul tõepoolest ettevalmistust ei ole. Ma olen üsna aktiivne meediatarbija ja ma mõtlen kaasa välispoliitilistele teemadele, aga mul ei ole vajalikku ekspertiisi,“ tunnistab ta. „Rõhutan, et Kadriorg ei ole mingit sorti elukestva õppe auditoorium. Kui ikkagi vabariigi president istub sinna tooli, siis ta on ametis esimesest päevast alates ja peab olema võimeline kõiki kolme suurt valdkonda piisavalt katta.“

Välispoliitikas ebapiisav ettevalmistatus

Raidla toob välja, et kui põhiseaduse valvuri ja riikluse visionääri rollis on võimalik seisukohti ja otsuseid suhteliselt aeglases tempos ette valmistada, siis välispoliitilised küsimused võivad muutuda tundidega. See tähendab, et president peab neis teemades olema rohkem kui adekvaatne – ta peab olema professionaalselt väga kõrgel tasemel.

„Selleks peab sul olema piisav ettevalmistatus. Rõhutan seda imelikku keelendit: ettevalmistatus. Siin on selles osas mu ettevalmistatus ebapiisav. Tõepoolest, ma ei ole harjunud oma senises elukäigus kunagi teadlikult võtma rolle, kus ma ise tunnetan, et mu ettevalmistatus ei ole piisav. Tegelik põhjus ongi see,“ räägib ta oma otsuse tagamaadest.

Raidla rõhutab, et tal ei olnud kindlasti plaanis ettepaneku tegijate aega raisata, sest augustikuu on lähedal.

„Ütlesin ka neile, et kui vastus on ei, ja see tõenäosus on suur, siis ma ei taha kuidagi olla ajaliseks takistuseks järgmiste käikude ettevalmistamisel.“ Vastavalt kokkuleppele teavitas ta Kallast otsusest esmaspäeval, vahetult pärast peaministri naasmist Ameerikast.

„Ei ole võimalik ette kujutada, et mingi veel olulisem ettepanek sulle Eesti vabariigis tehakse. See tähendab seda, et isegi, kui mingisugune tõenäosus jah-vastuseks on olemas, isegi siis, kui ta on väike, nõuab ainuüksi korrektsus seda, et sa töötad ettepaneku põhjalikult läbi. Et sa ei tulista puusalt. Sellepärast need kaks nädalat ka kulusid,“ seletab Raidla.

Kas otsust mõjutas ka see, et tema nimi meedias ootamatult avalikuks tuli? „Loomulikult mitte, nii nõrga iseloomuga ma küll ei ole. Ausõna. See minu otsust küll ei mõjutanud,“ kinnitab Raidla. „Ma jõudsin oma otsusega tegelikult päris selgeks juba reede õhtuks, lihtsalt tahtsin selle otsuse viia ettepaneku tegijateni täna, kui peaminister on Ameerikast tagasi.“

Naine oli vastu

Ideesse presidendiametist suhtusid Raidla sõnul tema lähedased väga-väga suure ettevaatlikkusega. „Eriti minu abikaasa, kes tunneb mind piisavalt hästi – juba 44 aastat – ja teab, et mul on kombeks liiga palju tööd teha. Tema oli sellele ettepanekule vastu eeskätt minu kaitsmise eesmärgil. Ta siiralt kartis seda, et kui peaksin sattuma läbi valimiste Kadriorgu, siis ma lihtsalt töötan liiga palju ja töötan ennast üle. Ja ma ei ole enam esimeses nooruses,“ tunnistab juuli alguses 64. sünnipäeva tähistanud advokaat.

Raidla sõnul on talle ka varem selliseid ettepanekuid tehtud, ehkki mitte nii jõuliselt ja konkreetselt. Presidendiamet pole tema karjääris kunagi eraldi eesmärk olnud ja tõenäoliselt ei saagi olema. „Ma küll ei näe praegu ette seda, et ma kuskil hilisemas tulevikus veel uuesti sellise võimaluse juurde tagasi tuleksin. Pealegi ma ei usu, et keegi kunagi hiljem mulle sellist ettepanekut veel teeks,“ nendib ta.

Raidla valiks Aaviksoo

Kui Raidla ise peaks kellelegi presidendiametit pakkuma, oleks tema selge eelistus akadeemik Jaak Aaviksoo, kes on tema hinnangul võimeline katma kõik eelpoolmainitud kolm valdkonda.

Riikluse visioonist rääkides ütleb Raidla, et lisaks praktilistele kogemustele on Aaviksoo väga tugev filosoofias. „Mis puudutab kolmandat, põhiseaduse valvuri rolli, siis selles osas jah, tema spetsiifiline ettevalmistus ei ole selle valdkonna põhine. Aga põhiseaduse valvuri rollis on vabariigi presidendil on otsuse tegemiseks aega. Seaduste puhul on see 14 päeva. Mis tähendab seda, et tal on võimalik palju rohkem tugineda ekspertide arvamusele, tulgu see siis vabariigi presidendi kantseleist seestpoolt või väljastpoolt,“ räägib Raidla.

Raidla meenutab, kuidas toimetas sellisel puhul president Lennart Meri, kellega nad olid väga heades ja professionaalsetes suhetes. „Meril oli selline komme, et ta kutsus teisi, ka mind, kui tal tekkis mingi riigiõiguslik küsimus, endaga vestlema. Ta käsitles inimesi – heas mõttes – justkui sparringupartnerina. Ta kontrollis oma mõtteid vestluskaaslase peal, kas need pädevad professionaalselt või mitte. Kui see oleks Aaviksoo, siis ta saaks ju sarnast meetodit kasutada,“ märgib Raidla.

  • Jüri Raidla oli taasiseseisvunud Eesti esimene justiitsminister, samuti Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertkomisjoni esimees. Peale selle oli ta 1992. aastal asutatud Eesti Pangaliidu esimene tegevdirektor.

  • Raidla asutas ka Ellex Raidla advokaadibüroo, olles ka vanempartner.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee