Kommentaar

Tarmo Kruusimäe | Välja tuleb vahetada nii Kallas, Kiik kui ka Lanno (70)

Tarmo Kruusimäe, riigikogu liige, Isamaa, 18. juuli 2021 18:09

Foto: Karin Jaanus

Mul on Eesti tervishoiu juhtimise pärast häbi. Lausa füüsiliselt piinav on lugeda arulagedaid põhjendusi, kuidas ja miks Terviseameti laos tuhandeid doose hinnalisi ravimeid hukka läksid. Ja mina olen oma häbi otsas istudes veel isegi õnnelik võrreldes nendega, kes leinavad koroonalainetes lahkunud lähedasi, rusudes ettevõtteid või rikutud füüsilist ja vaimset tervist. 

Olgem ausad, selleks peab kriisijuhtidel ikka kuhjaga võimeid ja oskusi olema, et madala asustustihedusega väikeriik tüürida pikaks ajaks nakatumise maailmameistriks, nagu tänavu kevadel juhtus. Samasse rubriiki läheb minister Tanel Kiige poolt Terviseameti vilepuhuja Simmo Saare hurjutamine ja avalik valetamine eelmise aasta detsembris, et Eestil on korralik vaktsineerimise plaan. Loomulikult polnud. Lakkamatu segadus, korralagedus, nigelad vaktsineerimise numbrid ja ühiskonna rahulolematus on selle kinnituseks.

Tanel Kiik – „Liivimaa parim ratsutaja“

Kiik ei suutnud pooleteise aasta jooksul teha isegi valitsusele ettepanekut hakata riigipiiril nõudma negatiivse koroonatesti esitamist. Aga eneseõigustuses ta alla ei vannu. Veel paar nädalat tagasi vuristas Kiik kaamera ees tõsise näoga, et Sotsiaalministeerium ei ole see, kes saab piire sulgeda ja praegu vajame analüüsi, kas testide küsimine on üldse põhiseadusega kooskõlas. Hallo, minister Kiik – mis siis, et teised Euroopa riigid selliseid teste nõuavad?

Kõigele vaatamata räägib Kiik, et ta ei näe vajadust tagasi astumiseks. Ma ei tea, kas Kiik on naiivselt elukauge või hoopis väga küüniline eneseõigustaja – kindel on see, et kriisi ajal on ta korduvalt tõestanud oma saamatust ja kõlbmatust sotsiaalministrina. 

Sotsiaalministeeriumil on läinud valesti kõik, mis vähegi minna sai. Olematu planeerimisega ligadi-logadi vaktsineerimise algusajal ei suutnud Tanel Kiik leida isegi meelekindlust, et taunida oma kantslerit Marika Prisket, kes jäi ajal, mil vaktsiinid olid defitsiit, vahele vaktsineerimisjärjekorras ette trügimisega. Toonased eliitvaktsineeritud sisuliselt näppasid elupäästvad vaktsiinidoosid eesliini meedikutelt ja hooldekodude vanuritelt, kes olid plaani järgi vaktsineerimise prioriteetideks.

Läbikukkumiste jadale võib lisada Terviseameti juhi Üllar Lanno 20 000 euro eest maksumaksja raha kulutamise vaidlustele ebaseaduslikult vallandatud töötajatega. Lisaks veel hiljutine juhtum, kus lasti sõna otses mõttes raisku 3 000 000 euro eest ravimeid ja vaktsiine. Mõlemal juhul oli Kiigel ainult öelda, et.... Lanno on teinud head tööd!

Eriti koomiline oli vaadata, kuidas keskerakondlased Tanel Kiigele appi tõttasid. Näiteks kirjutas Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi, et Tanel Kiik on „Liivimaa parim ratsutaja.“ Paraku tundub, et peasekretär pole „Viimset reliikviat“ üldse näinud või siis mainitud episoodi irooniat tabanud. Meenutuseks, Liivimaa parimaks ratsutajaks tituleeris ennast tühikargajast ja kiidukukest junkur Hans von Risbieter, kes kaotas võidu ratsutamise aadlipreili Agnes von Mönnikhusenile. Agnese aga päästis hiljem sekeldustest vaba mees Gabriel. Olgu filmi ajaloolise tõega kuidas on, aga ilmselt vastupidiselt oma PR-kavatsusele Kiike upitada, pani Hanimägi Kiigele üsna tõepärase diagnoosi.

Saatke korda majja lööma Kristen Michal

Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus otsitakse taga mingit müstilist Terviseameti superadministraatorit, kes 2019. aasta oktoobris Terviseameti külmaseadmete seadistusi muutis. Nii väidab Lanno, kelle usalduskrediit on samas suurusjärgus Tanel Kiigega. „Superadministraatori“ leidmiseks moodustati kiiresti Kiige ettepanekul ja peaministri heakskiidul edgarsavisaarelik „tõekomisjon.“ Mis siis, et mitmed tippadvokaadid ütlevad, et tegemist on nõukaaegse PR-nipiga, mitte tõsiseltvõetava uurimisega.

Ma ei imestaks, kui tõekomisjoni ettepanekul lõpeb uurimine sellega, et määratakse Terviseameti peadirektorile Üllar Lannole mentor, nagu kümmekond aastat tagasi juhtus Rainer Vakraga, kes julges kritiseerida Edgar Savisaart.

Kiige-Kallase tõekomisjon on komplekteeritud igati savisaarlik-keskerakondlikus vaimus – näiteks on selle liikmeks iseennast uurima määratud Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske. Ise teen ja ise uurin lähenemine komisjonile just erilist sõltumatuse ja tõhususe aurat ei lisa. Kurb on ka see, et ajal, mil näiteks päästjate eelarvest kärbitakse 2,3 miljonit eurot, suhtutakse 3 miljoni euro väärtuses ravimite ja vaktsiinide raisku laskmisse justkui oleks kõik kõige paremas korras. Sellise ükskõiksuse eest ei saa vastutust kanda aga ainult Tanel Kiik, peeglisse peab vaatama ka peaminister Kaja Kallas. Kui peaminister teeb ebapädevusele ja hooletusele tahtlikult katet ja aitab tervishoiuhalduse vigu kinni mätsida, siis on tema süü ka selle võrra suurem.

Kui Üllar Lanno üritas pressikonverentsidel avalikkust rahustada stiilis „pole hullu, küll kindlustus hüvitab“ siis Kaja Kallas ütles, et „keegi ei saa praegu vastutada, muidu kindlustus ei hüvita kahjusid.“ Selline suhtumine paistab aga justkui üritaks endisest vandeadvokaadist peaminister kihutada riigiametit kindlustuspettuse teele. Kirsiks tordil on muidugi see, et kindlustus antud juhtumit kompenseerima ei hakka, sest Terviseamet on ise süüdi ja oma lao üle mõistlik järelevalve ning külmaseadmete reguleerimine on kindlasti asutuse enda vastutus.

Lõpetuseks. See tekst ei ole õhust võetud kriitika. Kõik need asjad on päriselt juhtunud ning mis eriti nukker, keegi pole selle eest vastutust võtnud. Seega annan veidi nõu – vahetage välja tervise- ja tööminister, vahetage välja Terviseameti juht ja vahetage välja peaminister. Usutavasti näiteks Kristen Michal peaministri ametis suudaks valitsuses korra majja lüüa. Eesti inimesed ei ole ära teeninud, et diletandid nende elu ja tervise arvelt elukooli ja ruletti mängivad.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee