Eesti uudised

UUS TEHNOLOOGIA! Kas Rootsi sõjavägi saaks allveelaevaga Estonia vrakil käia? (12)

Viljar Voog, 17. juuli 2021 16:48

REKLAAM: Saabi koduleht tutvustab Blekinge-klassi allveelaevu pildiga laevaninast väljuvatest tuukritest.

Foto: Saab

Kui Estonia 1994. aastal põhja läks, kiilus ta vööriramp asendisse, mis jättis oma ülaossa umbes 60-sentimeetrise ava. Ka 2019. aastal, mil vrakki käis uurimas doksarja meeskond, oli ramp veel omal kohal*. Nüüdseks enam mitte – ramp lebab merepõhjas laeva parema parda vastas. Muutuse põhjus võib olla lihtne metalli väsimine, kuid praegu ei saa välistada ka inimkäte sekkumist.

1994. aasta septembrikuus vedas Estonia vähemalt kahel korral Eestist Rootsi sõjavarustust. Ametliku versiooni kohaselt uppumispäeval midagi taolist laeva pardal polnud, aga jutte on olnud ka teistsuguseid.

Lääne-Soome rannavalve, kes Estonia vraki piirkonnal silma peal hoiab, kinnitas Õhtulehele et nemad pole filmitegijate 2019. aasta sukeldumiste ja tänavu juulis alustanud sukeldumiste vahel tuvastanud ühtegi alust, mis saanuks või võinuks Estonia vraki kohal hauarahu rikkuda.

Kaheksa päeva kestnud eeluuringute käigus avastasid vraki kohta andmeid talletanud teadlased, et nende sonari tööd häirib mingi salapärane veealune signaal, mille allikas ei püsi paigal. Uurimislaeval viibinud Eesti ja Rootsi ajakirjanikud tunnistasid, et laevapere spekuleeris piirkonnas viibiva allveelaeva üle.

Kui kõik neli eelmist detaili ühte küsimusse kokku koguda, kõlaks see umbes nõnda: kas Estonia vraki juures askeldas hiljuti Rootsi mereväe allveelaev?

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

16.07.2021
PALJASTUSED: augu Estonia pardasse lõi merepõhi, aga miks andis alla vöörihing?
16.07.2021
Juhtkiri | Kas tõstame vraki üles?
16.07.2021
FOTOD | TAGASI KODUS! Estonia vraki eeluuringute esimene etapp sai otsa
16.07.2021
VIDEO | ESTONIA VRAKI UURING: vööriramp murdus küljest, mitte hing ei andnud alla

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee