Erftstadtis pühib tulvavesi teelt kõik – olgu selleks kas autod, puud või majad.

Foto: AP/Scanpix
Toimetas Aare Kartau 16. juuli 2021 12:13

Lääne-Saksamaal toimunud üleujutused on nõudnud juba vähemalt 93 inimelu. Tegu on Kesk-Euroopa riigis viimaste aastate ohvriterohkeima õnnetusega. Lisaks on naaberriigis Belgias hukkunud 12 inimest ja üleujutused kimbutavad ka Hollandit. Eksperdid kardavad, et ohtlik situatsioon jätkub ka järgnevatel päevadel.

„Kannatused muudkui kasvavad,“ teatas Reinimaa-Pfalzi peaminister Malu Dreyer kohalikule meediale. Ta lisas, et ainuüksi tema liidumaal on hukkunud üleujutuste tagajärjel juba üle 50 inimese. Eile ei saadud Ahrweileri piirkonnas ühendust umbes 1300 inimesega. Põhjus on ilmselt selles, et üleujutuste käes vaevlevates paikades on probleeme võrguühendusega – seega pole inimestel võimalik lähedastega telefoni kaudu ühendust saada. Tänu suurtele vihmavalangutele on riigis purunenud mitmed tammid. Mitmete väikelinnade ja külade infrastruktuur on täielikult hävinenud ja ülesehitus nõuab ohtralt aega ja raha, kirjutab Reuters. Olukord pole aga sugugi lõppenud ja võimud kardavad, et niigi kurba statistikasse lisandub veelgi ohvreid.

Reinimaa-Pfalzist põhjas asuvas Põhja-Rein-Vestfaalis on teadaolevalt hukkunud 43 inimest. Reede hommikul varisesid Kölni lähedal Erftstadtis kokku ka mitmed majad. Ehkki paljud omanikud olid evakueeritud, olid mõned neist keelule vaatamata ohtlikusse paika naasnud. Kuna Erftstadti viivad teed olid üleujutatud, pidid päästjad paatidega aitama hättasattunud inimesi. Põhja-Rein-Vestfaali peaminister Armin Laschet külastas ka ise tugevalt kannatada saanud piirkondi ja süüdistas juhtunus globaalset soojenemist.

USAs visiidil viibiv kantsler Angela Merkel avaldas kaastunnet kõigile, kes kaotasid loodusõnnetuse tõttu lähedasi. Ta tõdes, et tragöödia tõeline ulatus saab selgeks alles saabuvate päevade jooksul. Kantsler lubas, et valitsus ei jäta sel raskel ajal sakslasi hätta. Saksamaa siseminister Horst Seehofer ütles ajakirjale Spiegel, et valitsuse eesmärk on tagada kannatada saanud piirkondadele võimalikult kiiresti rahalist toetust. Abimeetmete pakett kinnitatakse ilmselt järgmise nädala keskpaigas.

Viimati toimus ohvriterohkem looduskatastroof Saksamaal 1962. aastal, mil Põhjamere üleujutuses hukkus 340 inimest. 2002. aasta Elbe jõe üleujutus nõudis riigis 21 inimelu. Viimatine praegusest ohvriterohkem õnnetus toimus 1998. aastal, mil ICE kiirrongi avariis hukkus 101 inimest.