10 AASTAT TAGASI: Indrek Tarand kaotas heitluse Toomas Hendrik Ilvesele juba enne enda kandidatuuri teatamist. Aga vähemalt sai siis presidendidebatti pidada.

Foto: Tairo Lutter
Viljar Voog 6. august 2021 19:30

30. augustil peaks riigikogu valima järgmise Eesti presidendi. Ent alles juuli lõpul ilmus arvestatavama kandidaadina pildile teaduste akadeemia juht Tarmo Soomere. Poolteist kuud enne presidendivalimisi oli pea tõstnud vaid üks ametlik kandidaat – EKRE aseesimees Henn Põlluaas. Mitte kunagi varem pole poliitikud presidendikandidaatide avaldamisega nõnda venitanud.

1992

Iseseisvuse taastamise järgne presidendi valimine käis erakorralise protseduuri järgi – viis vähemalt 10 000 toetusallkirja saanud kandidaati läksid rahvahääletusele, kus osutus 41 protsendiga ülekaalukalt populaarseimaks Arnold Rüütel. Teine koht (29%) kuulus Lennart Merile. Kuna ükski kandidaat ei saanud vähemalt pooli valijate hääli, liikusid kaks populaarseimat riigikogu ette: Meri võitis häältega 59 : 31.

Meri ja Rüütel olid ka esimesed, kelle kandidatuur valimisteks üles anti, 15. juulil. Tänapäeva kontekstis tundub see hilja, aga toona oli aega natukene rohkem: rahvahääletus oli kavas septembri keskel ja riigikogu hääletus 5. oktoobril. Ja nagu öeldud, tegu oli esma- ja erakordse sündmusega.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad