Ameerika Ühendriikide 45. president Donald Trump.

Foto: Priit Simson / Eesti Ekspress
Anita Algus 8. juuli 2021 12:01

Eile esitas USA ekspresident Donald Trump Miami ringkonnakohtule hagi Twitteri, Facebooki ja Google'i – viimase puhul täpsemalt selle alla kuuluva Youtube'i – ning nende tegevjuhtide vastu. Endine president süüdistab sotsiaalmeediaplatvorme tsensuuris, kuna nad keelustasid tegevuse Trumpi kontodel.

Trump üritab ühe oma hagiga väita, et Facebook on kui „riigiteenistuja“, kelle otsused peaksid olema allutatud Esimese põhiseadusparanduse – see garanteerib sõnavabaduse – poolt valitsuse tegevusele seatud piirangutele, vahendab Washington Post. Traditsiooniliselt piirab Esimene põhiseadusparandus ainult riigi tegevust, mitte eraettevõtlust.

Lisaks kutsuvad Trumpi hagid üles tühistama akti Section 230, aastakümneid vana internetti käsitlevat seadust, mis kaitseb tehnikaettevõtteid hagide eest platvormi sisu toimetamisel.

Paul Barret, New York'i Ülikooli Sterni äri- ja inimõiguste keskuse direktori asetäitja ütles Washington Postile, et need hagid olid juba sisseandmisel surnud. „Trumpil on Esimese konstitutsiooniparanduse argument täiesti vale,“ ütleb ta. „Tegelikult on Facebookil ja Twitteril endal Esimese konstitutsiooniparanduse järgi õigus sõnavabadusele ja otsustamisele, millist kõne nende platvormil kasutatakse ja võimendatakse – ja see õigus hõlmab võimalust arvata välja kasutajaid, kes õhutavad vägivalda, nagu Trump ka 6. jaanuari Kapitooliumi ülestõusuga ka tegi,“ lisab ta.

Õiguseksperdid ütlevad, et tõenäoliselt ei lähe kohtus läbi ka Trumpi väide, et sotsiaalmeediaplatvorme peaks pidama „riigiteenistujateks“.