Kommentaar

Taavi Rauniste heategevusest: me ei saa aidata kõiki, aga kõik saavad aidata kedagi 

Taavi Rauniste, Kuressare Lions Klubi president, 6. juuli 2021 09:00

Heategevusel on ühiskonnas üha kasvav roll. Inimesed annetavad üha enam ja enam – vabatahtlik töö, annetuskampaaniad, spordivõistlused, püsiannetused. Mis motiveerib inimesi seda tegema? Usun, et soov teisi aidata, mis on kannustatud emotsioonidest. Ühel või teisel määral läheb inimestele korda, kuidas teistel inimestel meie ümber läheb.

Soovime panustada sellistesse projektidesse, millega isiklikku sidet tunneme. Olgu selleks siis ise või lähedase poolt läbi elatu – kodukaotus, põlengud, üksikvanemad, rasked haigused. Teisalt kannustab ka soov panustada näiteks kodukoha arengusse. Üks tore viis annetamiseks on ka näiteks taaraautomaadi kaudu.

Milline on inimeste heategevuslik motivatsioon? Sellest saadav otsene kasu. See kehtib näiteks ettevõtete puhul, kellele see aitab kaasa mainekujunduses. Kaudset kasu saavad erinevad kogukonnad, mittetulundusühingud, meditsiin (hea näide on Kuressaare Haigla). Kolmas motivaator on soov lihtsalt midagi head teha ja kedagi aidata – see kehtib tavainimeste puhul.

Toetust vajatakse tegelikult aastaringselt

Inimesed annetavad tavaliselt siis, kui neil endal hästi läheb ja nad on õnnelikud. Põhiaeg annetamiseks on kindlasti jõulud. Aga ka igasugu sündmustega seotud annetused – näiteks laadaloterii, kus valitseb valdavalt rõõmus meeleolu – iga loos võidab, auhinna saab kohe kätte, samas lisandub ka hea tegemise positiivne emotsioon.

Üks populaarsemaid annetusvorme on telesaadete kaudu tehtavad annetuskampaaniad. Näiteks „Jõulutunnel“ ETV-s, „Inglite aeg“ TV3-s. See on positiivne, et üheks lühikeseks perioodiks suudetakse laiahaardelise kampaaniaga tähelepanu köita, inimestes hea tegemise emotsiooni esile kutsuda, samuti on tore näha, kui paljud inimesed hoolivad. Kuid on kurb, et pärast neid kampaaniaid kiputakse unustama, et needsamad organisatsioonid vajad aastaringset toetust. Oleks hea, kui needsamad kampaaniad kutsuks üles püsiannetusele.

Samuti puudub tihtipeale tagasiside, mida selle raha eest ära tehti või kas raha üleüldse abivajajateni jõudis.

Kes aitavad ja annetavad?

Võiks arvata, et suurem sissetulek tähendab suuremaid, rohkem annetusi. Tõsiasi on aga, et tegelikult on annetajate hulgas rohkem neid, kelle sissetulek on väiksem. Nemad annetavad küll väiksemaid summasid, ent teevad seda tihedamini. Selle ehe näide on kaubanduskeskuste rahakerad, kuhu pannakse peamiselt sente. Eesti keskmine annetaja annetab aastas keskmiselt 30 eurot.

Annetuste kogumiseks on erinevaid viise ja vorme, näiteks toodete müük, heategevuslikud oksjonid, sponsorlus, (püsi)annetused, heategevuslikud spordivõistlused. Heategevusorganisatsioonid võtavad inimestelt vastu annetusi või kingitusi ning toimetavad need abivajajateni.

Annetuste kogumisel on oluline roll selle turundamisel. Erinevatel organisatsioonidel on selleks erinevad strateegiad. Hea võimalus inimestes emotsioone tekitada on kaasata kampaanianägudena kuulsaid inimesi. Ei tasu alahinnata ka sotsiaalmeedia mõju – korralik sotsiaalmeediakampaania koos tuntud kampaanianägudega on kindel tee nii abivajajatele vajaminevate summade või asjade kogumisel kui ka kampaaniat eest vedava brändi tugevdamisel ja tuntuse suurendamisel.

Oluline roll on ka traditsioonilisel meedial. Mida rohkem suudetakse kampaaniaga pildis olla, seda tõenäolisem on kampaania õnnestumine ja eesmärkide täitmine. Siiski tasub olla ettevaatlik: lugude jutustamisega, mis toovad pisarad silma, võib kaasneda ka palju ühiskondlikku kriitikat ja kõrgendatud huvi selle vastu, kas ja kuidas toetuste summasid kasutati. Näitena võib tuua „Kodutunde“.

Heategevusorganisatsioonid ei jaga lihtsalt ressursse laiali, vaid juhivad ka avalikkuse tähelepanu ühiskonna valupunktidele. Nad aitavad luua empaatiat abivajajate suhtes, panevad inimesi kaasa mõtlema ning pakuvad neile sealjuures ka võimalust anda oma panust olukorra parandamiseks.

Kui näiteks 100 inimest annetaksid iga kuu 5 eurot heategevuseks, siis aastas kokku teeb see 6000 eurot, mis on nii mõnegi heategevusorganisatsiooni aastane eelarve. Ehk et kui on tegemist konkreetse projekti ja summaga, siis saan oma annetatud 5 euro osakaalu suhteliselt lihtsalt arvutada. Kui on aga laiemale sihtrühmale suunatud projekt, siis on keeruline näidata, kuhu läks annetaja 5 või 10 eurot. Kas projektil on üldse mingi rahaline eesmärk (konkreetne asi vaja osta 1000€ eest) või kogutud summa selgub alles hiljem? Esimese variandi puhul on inimesed lihtsamini nõus annetama.

Milline abipaluja on usaldusväärne?

Aga kellele siis ikkagi annetada? Lihtne vastus oleks, et kellelegi, kes sulle korda läheb. Tõenäoliselt on selleks organisatsioon, kelle toimetamist sa oled jälginud – kes on juba mõnda aega tegutsenud ja pildis olnud. Millises valdkonnas on minu annetusel kõige suurem mõju? Selleks võib olla kas konkreetne abivajaja või mõni fond. Üksikud annetuspalved sotsiaalmeedia platvormide kaudu võivad, kuid ei pruugi olla ohtlikud. Tihtipeale on just sellise vormi kaudu pandud toime pettusi, kuna puudub kontroll, kuhu raha reaalselt läheb. Selle puhul aitab näiteks see, kui oma eraisiku annetuskampaaniat juhtima saada mõni tuntud/usaldusväärne kampaanianägu.

Samas on see vorm osade annetajate jaoks aga hoopis usaldusväärsem, kuna nad ei soovi, et annetaja ja abivajaja vahel oleks mõni organisatsioon. Kardetakse, et raha võidakse kasutada hoopis organisatsiooni ülalpidamiseks. Selle vastu aitab organisatsioonipoolne selge ja läbipaistev kommunikatsioon ehk kajastus, kuidas annetusi kasutatakse. Teisalt registreeritud organisatsioone (MTÜ, SA) kontrollivad maksuamet, liikmed, avalik tähelepanu jne. Organisatsioonid on tõestanud, et nad teevad asju hästi ja neid võib usaldada.

Ka Kuressaare Lions Klubi on pika ajalooga heategevusorganisatsioon. Aastate jooksul on jagatud hulgaliselt toetusi ja korraldatud heategevuslike üritusi. Kõikide tegevuste sihtgrupp on alati olnud eeskätt puuetega lapsed ja vähekindlustatud pered. Jõuludel viime üksikutele eakatele jõulutervitusi koos priske kingikotiga, kevadel käiakse perekodu lastega spaas ja suvel piknikul. Pole vast ühtegi saarlast, kes ei ole Kuressaare Lionsite kevadlaadalt ostnud omale istikuid. Ikka selleks, et toetada abivajajaid.

Koroonakriis raputas eelmisel kevadel eriti tugevalt just Saaremaad. Klubi andis välja heategevusliku ristsõna, mille müügist saadud 8300 euro eest abistatakse koroonakriisi tõttu raskustesse sattunud Saaremaa peresid.

2021. aastal kingib klubi kõigile Kuressaare haiglas sündivatele beebidele ja nende emadele beebipaki. Projekti kogumaksumus on 47 000 eurot, mis on kogutud heategevuslikult heade toetajate abil.

Kuidas alustada heategevuse ja annetamisega?

Vali omale südamelähedane valdkond – olgu selleks siis lähedane kokkupuude (mõni haigus, kas iseendal või lähedasel), miski või keegi, mis sulle lihtsalt korda läheb (lapsed, loomad). Vali südametunnistuse järgi – nii on lihtsam ka selleks vahendeid leida.

Vali vorm, kuidas panustada soovid – raha, konkreetsed asjad (näiteks puudust kannatavale perele jalgratas) või aeg (heategevuslik töö, sport vms).

Võid ka määrata kindla protsendi oma sissetulekust, mille oma palgast heategevusse suunad.

Samuti mõtle, kas annetad oma palgast ülejäägi või hoiad oma väljaminekutelt kokku, et annetada. Näiteks jätad 3-eurose kohvi või 5 euro eest šokolaadi ja krõpsupaki ostmata ning selle asemel annetad selle summa.

Annetamisest võiks saada sama levinud tava kui on säästmine ja investeerimine. Heategevuse roll ühiskonnas küll kasvab, kuid on Eestis sellegipoolest veel üsna väike. On vaja arusaama, et annetamine ja heategevus on püsiv ja järjepidev tegevus, mitte ainult miski, mida jõulude jms pühade ajal hooajaliselt teha. Maailmas ei saa alati teha suuri asju, küll aga väikesi asju suure armastusega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee