ÕL TV | Õhtuleht

„IGOR VOLKE X-TOIMIKUD“ | Eesti pilootide lood. Lennuväljale maandus roheline kera: „Kohe toimub katastroof!“ (1)

Sirje Presnal, Video: Tatjana Iljina, Rauno Vahtre, 6. juuli 2021 13:15

Pilootide ufolugusid pole palju, taasiseseisvumise ajast pole neid Eestis ühtegi. Ufoloogid Igor Volke ning Priit Rifk ei usu siiski, et ufod tänapäeva Eesti õhuruumist kadunud oleks. „Neist juhtumitest ei riskeerita kõnelda, sest inimesed on tööturul,“ mõtiskleb Igor. „Lendurid kardavad kõige rohkem arste. Ja seejärel psühhiaatreid. Nii kui on kuuldus, et piloot midagi nägi, on kohe tervisekontroll.“ „Ja kogu karjäär võib olla vastu taevast,“ täpsustab Priit.

Õhtulehe TV saatesari „X-toimikud“ avab ufoteemat kõige erinevamate rakursside alt. Sarja neljandas osas on külaliseks lennuameti spetsialist Priit Rifk, kes ühtaegu on ka kirglik ufohuviline. „Lennundus ja ufoloogia – mõlemad on taevaga seotud ja teineteist ei sega,“ leiab ta.
Priit on kolmekümne aastaga kogunud arvestatava hulga Eesti pilootide kummalisi lugusid ja neist me sel korral räägimegi. Tõsi küll, ta tunnistab, et kõik meie pilootide ufovaatlused on nõukogude ajast, 1990ndatest uusi lugusid juurde pole tulnud.

Samal teemal

„Ka need nõukogudeaegsed lood on valdavalt mitte Eesti territooriumil, vaid kusagil mujal Nõukogude Liidu õhuruumis meie ekipaaži nähtud-vaadeldud juhtumid,” täpsustab Priit.
Igor Volkel on siiski üks äärmiselt markantne lugu 1986. aastast, mis leidis aset Eestis ja eestlastest Aerofloti meeskonnaga.

See oli 1984. aasta september. Lennuk Tu-134A lendas öösel suunal Tbilisi-Rostov-Tallinn. „Lennuk oli kümne kilomeetri kõrgusel, kui märgati kummalist lennukist suuremat objekti, mis saatis lendu kuni Eestini välja,“ räägib Igor, kes on kogunud ütlusi nii tolle lennu teiselt piloodilt, stjuardessilt kui ka lennujuhilt. Selle suure objektiga aga, mis vahepeal mähkus otsekui sinirohelisse pilve, lendas omakorda kaasa veel mingisugune teine, roheline kerakujuline objekt. „See roheline kera maandus Tallinna lennuväljal vahetult enne lennukit, nii et lennujuhid olid laua taga püsti ja hoidsid hinge kinni, et nüüd on kokkupõrge,“ jätkab Igor. „Lennukeskus andis küll lennukile maandumisloa, kuid võimalik kokkupõrge oli sekundite küsimus. Lennuk oli juba maandumisraja otsas, kui see roheline objekt minema pani.“

Teine, suur objekt väljus mõni minut hiljem Eesti õhuruumist Voka piirkonnas. „Aasta pärast sisenes sealtsamast Voka piirkonnast Nõukogude Liidu õhruumi Mathias Rust, kes oma Cessna lennuki Punasele väljakule maandas,” lisab Igor pikantse seiga. See on kindlasti üks eredamaid juhtumeid, mis meie õhuruumis või meie lennukimeeskonnaga aset leidnud. Kuid Priidu kinnitusel on taolisi lugusid palju rohkem.
„Kohe tuleb meelde juhtum, mis toimus aastal 1976. Tu-124 lendas Tallinnast Ukrainasse, Kiievisse. Läti kohal oli lennutasand saavutatud, kusagil 10 kilomeetrit. Tuli idast sigarikujuline või pigemini ovaalne objekt, millel oli rida illuminaatoreid ja lendas mõnekümnekraadise nurga all diagonaalis lennuki eest üle.”

Küsimusele, miks ei ole viimastel aastakümnetel meie pilootidelt ühtegi anomaalset lugu laekunud, ei oska Priit konkreetset põhjust öelda. Kõige tõenäolisemalt on tegu stigmatiseerimishirmuga, sest vaevalt et ufod Euroopa õhuruumist täiesti kadunud on.

„Ameerikas ja ka teistes riikides on sellist materjali viimastest aastatest palju ja muidugi tahaks, et mõni sõber või kursusekaaslane tuleks ja ütleks, et näe, oli selline juhtum, kus kummaline objekt tantsis mul tiiva otsas,” unistab Priit.

Ning Igor lisab omapoolse selgituse: „Ufolooga vajab julgeid inimesi, sellel põllul käimine on üsna ohtlik, sest on suur stigmatiseerimise risk. Nõukogude aegseid kogemusi räägitakse, aga uue vabariigi omadest ei riskeerita kõnelda, sest inimesed on tööturul. Lendurid kardavad kõige rohkem arste. Ja seejärel psühhiaatreid. Nii kui on kuuldus, et piloot midagi nägi, on kohe tervisekontroll.”

„Ja kogu karjäär võib olla vastu taevast,” resümeerib Priit.

Saates veel:

Igor õpetab, kuidas ufot mõõta.

Piltlikustame mudelite näitel, milliseid tundmatuid lennuobjekte on õhuruumist läbi vihisenud.

Kui suureks ohuks on ufod igapäevasele lennuliiklusele?

Kas ufod maksavad õhuruumi kasutamise eest maksu?

Miks on nii, et iga ufo on justkui eri tehase tehtud?

Saade on salvestatud Von Glehni teatris. Tunnusmuusika: Rain Parve.

VANDENÕU JÄTKUB!

Igor Volke ootab endiselt inimeste ufolugusid (ka teateid poltergeistidest ja muudest seletamatutest keskkonnanähtustest) meiliaadressile igor.volke@outlook.com.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee