Tartu Ülikool.

Foto: Aldo Luud
Eesti uudised
29. juuni 2021 18:12

Tartu Ülikooli tudengid saavad küsida õpinguteks abi

Tartu Ülikooli senat võttis mai lõpus vastu uuendatud õppekorralduseeskirja, mille koostamisse ja vastuvõtmisesse ka Tartu Ülikooli üliõpilasesindus oma panuse andis: uude õppekorralduseeskirja (ÕKE) on nüüdsest lisatud üliõpilaste õigus küsida hariduslike lisavajaduste puhul kohandusi õppetöös.

Kohandused õppetöös on tihti lisavajadustega tudengitele kriitiliselt olulised, et nad saaksid teiste tudengitega võrdväärsel tasemel õppetöös osaleda ja realiseerida oma täit potentsiaali, märgib Tartu Ülikooli üliõpilasesindus, kelle teatel on kohandused vajalikud, et parandada lisavajadustega tudengite võrdsust. Kohandused ei ole selleks, et anda lisavajadustega tudengile eelisseis teiste ees vaid, et tasandada lisavajadusega kaasnevate raskuste negatiivset mõju. Samuti ei tähenda kohanduste pakkumine tudengite kuidagi vähema pingutamisega ülikooli läbimise võimaldamist. 2020/2021 õppeaastal sai kohandusi 19 üliõpilast. TÜ nõustamiskeskuses töötava erivajadustega üliõpilaste nõustaja Sille Sepmanni poole pöördujaid on rohkem kui neid, kes kohandusi saavad. Vestluse käigus selgub, et kõik lisavajadustega tudengid ei soovigi kohandusi, isegi kui nõustamisel käiakse. See tähendab, et oluline on läheneda juhtumi- ja indiviidipõhiselt ning igas õppeaines polegi alati vaja kohandusi pakkuda.

Enim on Sepmann soovitanud tudengitele kohandusi, mis lubavad paindlikkust tähtaegade suhtes, ent auditoorse õppetöö ajal on sagedaseks soovituseks ka õppetöös osalemise kohustusest erandite lubamine. Näiteks kroonilise haigusega tudengil ei ole alati võimalik õppetööst füüsiliselt osa võtta ning mõne aine puhul on kohal käimise protsent oluline selle läbimiseks või eksamile pääsemiseks. Kohanduste taotlemiseks tuleb tudengil pöörduda Sepmanni poole, kellega selgitatakse välja, kas ja milliseid kohandusi õpikeskkonnas või ainekorralduses tudeng vajaks. Seejärel annab nõustaja omapoolse hinnangu kohanduste vajalikkusele ning koostab loetelu kohandustest, mida üliõpilasel õppetöös vaja läheks. Antud loetelu edastatakse õppejõule, kes vastavalt võimalustele üritab vajalikke kohandusi pakkuda, kuid õppejõul ei ole kohustust kohandusi pakkuda. Sepmann usub, et osade õppejõudude skeptilist suhtumist kohanduste tegemisel saaks muuta positiivsete kogemuste kaudu. Seetõttu on üliõpilasesinduse arvates oluline, et õppejõud, kes on pakkunud tudengitele kohandusi ja näinud positiivseid muutusi üliõpilase õpiedukuses, jagaks oma kogemust nii nõustamiskeskuse kui teiste ülikooli töötajatega.