Krimi

LAUSRASSISM SAAREMAAL? Ema sõnul sõimati 11aastast last ühe poeskäigu jooksul mitu korda 

Toimetasid Annika Erg, Keit Paju, 22. juuni 2021 19:25

Rassism?

Foto: Ronalds Stikans/PantherMedia/Scanpix

Kuressaares elav naine avaldas sotsiaalmeedias häiriva rassismijuhtumi, millesarnaseid olevat ka varem ette tulnud. Kaks rünnakut 11aastase lapse vastu ühe poeskäigu jooksul olevat aga omaette rekord.

Häli Välja otsustas anonüümsusest loobuda, kuna tema nime ja pildiga lähevad õigel hetkel ka politseisse avaldused sisse.

„Mis toimub nende täiskasvanud inimeste peas, kes ründavad tänaval jalutavat 11aastast last? Rohkem kui üks rassistlikku rünnakut ühe poeskäigu jooksul on Kuressaares juba omaette rekord, mille üle kindlasti uhkust tundma ei peaks,“ sõnas Välja.

Naine nendib, et ilmselgelt on lausrassistidel puudu elementaarsest ajutööst ehk mõistlikkusest, mis takistavad tavaliselt täiskasvanuid lastele liiga tegemast, olgu sõnade või tegudega.

„Kõigepealt ründavad sõnadega, aga kui laps kasvult juba mehemõõtu, siis tunnevad ka õigust juba kätega kallale minna? Ainsaks põhjuseks, et ta on teist värvi kui siin mõni vähem arenenud inimeseloom suudab hoomata? Iroonia tipp on muidugi see, et suurem osa neist käivad praegu ennast igal võimalusel kuskil praadimas, et ise vähegi samasugused välja näha,“ märkis Välja.

„Ärge tulge ütlema, et Eestis rassismi ei ole. Või et halvasti suhtutakse vaid neisse võõramaalastesse, kes riigi kulul tahavad ära elada. Eestis rünnatakse eesti koolilast ja ümberringi on kõik vait ja pigistavad mõlemad silmad kinni,“ lisas ta.

Politseile tasub alati teada anda

„Politsei on sellest juhtumist teadlik. Info jõudis meieni läbi ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia ning võtame postitajaga kindlasti ühendust, et juhtunu kohta rohkem infot koguda,“ kommenteeris Kuressaare politseijaoskonna piirkonnavanem Meelis Juhandi.

„Igasugune solvamine, mistahes alusel, on lubamatu ja kogukonnana peame selle hukka mõistma. Eriti taunitav on olukord, kus täiskasvanu riivab oma sõna või teoga noort ühiskonna liiget.“

Juhandi rõhutas, et sellistest juhtumitest tasub alati teada anda, et politsei saaks juhtunu üksikasju täpsustada ja toimepanija tuvastada. Alati ei pruugi tegemist olla süüteoga, kuid siiski saab politsei osapooltega vestelda, et tulevikus selliseid juhtumid ei korduks.