Maailm

DEMOKRAATIA KRIIS? Prantsusmaa valijate passiivsus on presidendivalimiste eel tõsiseks murekohaks 

Aare Kartau, 22. juuni 2021 13:01

Kas järgmiseks Prantsusmaa presidendiks saab Emmanuel Macron (vasakul), Marine Le Pen (paremal) või hoopis keegi kolmas?

Foto: Reuters/Scanpix

Pühapäeval toimus Prantsusmaal regionaalsete valimiste esimene voor. Selgus, et valimisaktiivsus oli üle ootuste madal – eelmiste valimistega võrreldes lausa 16% nigelam. Kaks kolmandikku valimisõiguslikest kodanikest ehk umbes 30 miljonit inimest otsustas hääle andmisest loobuda. Kas Prantsusmaa demokraatia on jõudnud kriisi lävele? Järgmisel kevadel toimuvaid presidendivalimisi arvestades tõstatab praegune segane olukord igatahes palju küsimusi.

„Prantsusmaa demokraatia on haige,“ kuulutas uuringuinstituudi Kantar Prantsuse haru peadirektor Emmanuel Rivière pärast rekordiliselt madala valimisaktiivsuse selgumist. Tema sõnul on kodanikele pakutavad poliitilised variandid muutunud raskesti eristatavaks, mistõttu jääb mulje, et poliitikud on rohkem huvitatud heast valimistulemusest kui valijate jaoks oluliste küsimuste lahendamisest. Segasel olukorral võib olla suur mõju 2022. aastal toimuvatele presidendivalimistele – see võib nõrgestada tsentristliku Emmanuel Macroni võimalusi pääseda teiseks ametiajaks riigi etteotsa, ent kahjustada ühtlasi ka tema suurima konkurendi – paremäärmusliku Marine Le Peni – väljavaateid.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

11.06.2021
Macronile kõrvakiilu andnud mees läheb vangi
08.06.2021
VIDEO | LAKSTI! Macron sai kodanikult kõrvakiilu
09.04.2021
Pariis: pööblile piirangud ja keelud, aga koorekihile omad salakõrtsid?
04.11.2020
POLIIITKUD ON RAHVAST VÕÕRANDUNUD: globaliseerumine ja väärtuste muutumine ajab inimesed tänavaile

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee