Kolmapäevasel riigikogu istungil kujunenud töökiusamisintsidendi raames kasutas riigikogu liige, Mart Helme solvanguna diagnoosi „bipolaarne häire“. Eesti Autistlike Naiste Ühing kui ühing, mis koondab inimesi – autiste –, kelle identiteeti ja diagnoosi üsna sageli sarnaselt kasutatakse, mõistab sellise käitumise üheselt ja selgelt hukka.
Ühing leiab, et psüühikahäiretega, sh bipolaarse häirega inimesed, ja teised inimesed, kellel on mõni haigus või omapära, ei ole teistest inimestest halvemad ning diagnoos ei ole kindlasti mõõdupuuks, mille järgi hinnata inimese pädevust ja võimekust. „Ka ei ole meie hinnangul riigikogu saadikul kui rahva esindajal kohane omada, välja näidata ning seekaudu ka ühiskonnas levitada eelarvamusi psüühikahäiretega inimeste, sh nende oskuste ja võimekuse suhtes,“ kirjutab ühing sotsiaalmeedias.
Autistid nõustuvad Riina Sikkutiga, kelle sõnade kohaselt on „ennekuulmatu ja lubamatu vaimse tervise häbimärgistamine.
„Meil on sajad inimesed, kes teevad igapäevaselt tööd, et vaimse tervisega seotud stigmasid vähendada. Meil on kõigil füüsiline tervis, meil on kõigil vaimne tervis, ligi pooli meist tabavad vaimse tervise mured elu jooksul. Need inimesed peavad julgema seda tunnistada, abi otsima ja abi saama,“ toob ühing välja, et riigikogu saalis tuleks kõikide sõnavõttude puhul silmas pidada rahvatervise eesmärke. Autistid juhivad tähelepanu, et kui riigikogu saadikud ei ole sellega kursis, siis on juhataja ülesanne sellele tähelepanu pöörata. „Asi ei ole mitte ainult diagnoosimises nii-öelda või mittediagnoosimises, aga kogu see suhtumine vaimse tervise muredesse on täiesti taunitav ja häbiväärne.“
Ühtlasi mõistab ühing hukka ka riigikogu esimehe suutmatuse kolmapäeval tekkinud olukorda ootuspärasel ja professionaalsel moel hallata.
Kommentaarid (66)