Kommentaar

Terje Põvvat | Täna riigikogus: saadikud peidavad probleemseid keskkonnaandmeid (7)

Terje Põvvat, 16. juuni 2021 09:14

Terje Põvvat

Foto: Erakogu

Riigikogu hääletab seadusemuudatust, mis salastab märkimisväärse osa andmetest, millel põhineb suur osa Eesti keskkonnapoliitikast ja -aruandlusest. Keskkonnaaktivistid kahtlustavad, et salastamist on vaja selleks, et peita andmete ja keskkonnaga seotud probleeme. Sihtasutuse Keskkonnateabe Ühendus analüütik Terje Põvvat selgitab, miks kiirkorras plaanitav seadusemuudatus on halb valik.

Ajakirjanduse veerud kubisevad artiklitest, mis seavad keskkonnaagentuuri iga-aastase statistilise metsainventuuri (SMI) andmed kahtluse alla. Väljalõiked mõningatest meedias ilmunud kahtlustest seoses SMI-andmetega:

  • Priit Pärnapuu 2021. aasta aprillis Õhutlehes leiab, et arvutused 1999.−2019. aasta SMI mõõtmiste alusandmetega näitavad üheselt, et alalised ja ajutised proovitükid annavad üüratuid erinevusi: „Kui arvutada üksnes ajutiste proovitükkide andmete pealt, siis näiteks raieküpset metsa peaks Eestis olema 591 000 hektarit. Kui arvutada üksnes alaliste proovitükkide andmete pealt, siis peaks raieküpset metsa olema 699 000 hektarit. Erinevus on 108 000 hektarit.“

  • 2018. aastal Kaido Kama Postimehes: „Praeguseni erinevad SMI ja ülepinnalise inventeerimise tulemused oluliselt. Näiteks on keskkonnaministeeriumi kodulehel avaldatud analüüs, kus SMI annab 34 protsenti suurema hektaritagavara kui tavametsakorraldus.“

  • Aasta 2016. kirjutasid Tartu ülikooli teadlased Postimehes, et proovitükkidel kõigi kändude loendusest tuletatud raiemahu hinnang peaks olema ülalmainitust 20 protsenti suurem, aga oli viimati hoopis 18 protsenti väiksem.

  • Püsimetsaühistu oma kodulehel tavametsakorralduse andmetel on kuusikute keskmine hektaritagavara olnud viimastel aastakümnetel umbkaudu 180 tm, kuid SMI andmetel umbes veerandi võrra suurem ehk 250 tm. Selle jaoks, et metsa keskmine hektaritagavara saaks olla 250 tm/ha, peab SMI andmetel raieküpse metsa hektaritagavara olema 343 tm/ha. Samas on RMK keskmine väljaraie ligikaudu 253 tm/ha. Vahe on üle 30%.

Samal teemal

Kuna SMI-andmete põhjal tehakse suur osa Eesti olulisematest keskkonnaotsustest, võiks ju olla üheselt arusaadav, et riik peab tagama andmete sõltumatu kontrolli ja võimaldama vastavate andmete kasutamist teadusuuringuteks, mis iseenesest ongi kontrollimehhanism andmete vastuolude analüüsiks. Keskkonnaagentuur aga andmete valdajana ei aita saada selgust probleemide põhjustest ja keeldub teadlastega koostööst.

Aastate viisi ei taha SMI metoodikaga vanal viisi jätkata soovijad vastata küsimusele, mis saab SMI andmetes tuvastatud vastuoludest? Eesti mainet ja – veel olulisem – keskkonda kahjustab probleemide mittelahendamine ja sealt tuleneva vale statistika kasutamine. Keskkonnaagentuur andmete valdajana keeldub koostööst ega aita saada selgust vastuolude põhjustest. Pahatahtlikud kahtlused on kerged tekkima.

Neid, kes nii andmeid kui ka metoodikat koos keskkonnaagentuuriga õigustavad, on mitmeid. Neist nimekamad on maaülikooli teadlased Mait Lang ja Ahto Kangur. Näiteks 25. mail ilmus Maalehes artikkel pealkirjaga „Keskkonnaaktivistide soovi täitumine sunniks Eesti süsinikuturult lahkuma“, milles metsakorralduse ja metsade kaugseirega tegelev teadlane Mait Lang väidab, et kui „statistikaeitajate“ seltskond peaks saama õiguse, pole SMI andmed enam LULUCFi (maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor) ning sealt edasi kasvuhoonegaaside aruande jaoks kasutatavad ning seega pole ka võimalik CO2 kvootide turul enam tavapäraselt osaleda.

Selle asemel, et ühiselt asuda SMI-andmetest tulenevaid probleeme lahendama, jätkub olukord, kus ajakirjanikud ja teadlased tõstatavad järjest andmetega seotud uusi kahtlusi ja ikka leidub aina inimesi, kes väidavad, et SMI-andmetega seotud probleemidega pole vaja tegeleda või et see on koguni ohtlik. Samas on ekspertidena ka riigikogu keskkonnakomisjoni kutsutud teadlased Ahto Kangur ja Mait Lang ise leidnud, et SMI-andmetes leidub vastuolusid. Aastal 2019 tõestasid lisaks teistele teadlastele ka Kangur ja Lang, et kasutades SMI-meetodi alternatiivina rahvusvahelise Bioatlase portaali jaoks rakendatud meetodit Eesti metsade puuliikide, tagavara ja vanuse leidmiseks ilmneb, et võrreldes seniste hinnangutega on metsade pindala ligi 90 000 hektari võrra suurem.

Tänaseks on kogu vaidlus jõudnud üsna absurdsesse olukorda: neli keskkonnaorganisatsiooni – Roheline Kogukond, Keskkonnateabe Ühendus, Päästame Eesti Metsad ja Eesti Metsa Abiks – on pöördunud annetajate toel kohtusse, et saada Eesti riigi huvides ligipääs kõigile SMI algandmetele. Nii selguks ometigi lõpuks, kui palju meil metsa on ja kui kiiresti see kasvab.

Keskkonnaorganisatsioonide eesmärk pole kedagi süüdistada, vaid et olemasolevaid SMI-andmeid analüüsides tehtaks kindlaks neis sisalduvad vastuolud ja leitaks probleemidele lahendused. Nii keskkonnaorganisatsioonid kui ka teadlased hakkavad ka tulevikus esitama küsimusi, kui andmetes on näha olulisi vastuolusid. Üldjuhul on andmete kogujad ka ise huvitatud kogutud andmete õigsusest ja kohtusse pöördumine andmete kättesaamiseks jääb vaid äärmuslikuks vahendiks. 

Samal ajal toimub riigikogus 16. juunil keskkonnaseadustiku üldosa seaduseelnõu hääletus. Muudatusega soovib keskkonnaagentuur saavutada olukorda, et edaspidi saaksid SMI-andmetele ligi vaid allasutuse enda üksikud töötajad ning riigil ja avalikkusel kaoks võimalus nii metoodikat kui ka agentuuri tegevust kontrollida.

Ilmekas olukorda kirjeldav meediakajastus keskkonnaameti ja ülikoolide teadlaste suhtlusest ilmus Postimehes läinud aasta novembris: 23. septembril lubas KAUR kohtumisel Tartu ülikooli ja maaülikooli esindajate ning riigikogu keskkonnakomisjoniga, et avalikustab SMI alusandmed. Kuu aja pärast oli aga jutt juba teine: keskkonnaagentuur nõudis, et ülikool sõlmiks lepingu, kus oleks kirjas ka teadlaste nimed, kes andmetele ligi pääsevad. Ülikool koostas küsitud nimekirja, kuid teadlased ei pääse siiani andmetele ligi. Järelepärimise peale vastas agentuur 6. novembril, et leping on peatatud seoses andmekaitseinspektsiooni vaidega. Mingit vaiet aga ülikool polnud teinud.

Andmete salastamist õigustatakse ka sellega, et neid ei avalikustata ka teistes riikides. Võib küll kõlada uskumatult, aga keskkonnaorganisatsioonide liikmed ja Tartu ülikooli teadlased on meie naaberriikide teadustöödega kursis. Nimelt on Rootsis ja Soomes andmed teadlaste aktiivses kasutuses – ja seda teadusuuringute tarbeks. Andmete kasutamine on seejuures selgelt reguleeritud. Teadlased on andnud oma sisendi andmete kvaliteedi parandamiseks. Üks näide Soomest: Reducing error in small-area estimates of multi-source forest inventory by multi-temporal data fusion.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee