Arvamus

Keskkonnaamet selgitab: miks venis Linnamäe paisu veeloa menetlus? (4)

Karina Laasik, Keskkonnaameti veeosakonna juhtivspetsialist, 14. juuni 2021 17:47
Foto: Priit Simson

1. juunil ilmus Õhtulehes uudisnupp pealkirjaga „Kired Linnamäe paisu ümber ei vaibu“. Keskkonnaamet selgitab, et Linnamäe paisu veeloa menetlus venis, sest Wooluvabrik OÜ ei esitanud nõuetekohast keskkonnamõjude hindamise aruannet.

Keskkonnaamet ei ole saanud anda Wooluvabrik OÜ-le vee erikasutuse keskkonnaluba ehk veeluba, sest ettevõte pole täitnud vajalikke nõudeid.

Wooluvabrik OÜ saatis 31. mail 2021 pressiteate, kus viitas õiguskantsler Ülle Madise Keskkonnaametile saadetud kirjale seoses Linnamäe paisu veeloa menetlemisega. Linnamäe paisu veeloa taotluse menetluse algatamisest on tõesti ligi 10 aastat ja keskkonnamõju hindamise menetlus on kestnud 6 aastat. Oluline on selle teema juures siiski ka välja tuua, et Wooluvabrik OÜ sai menetlusosaliseks alles 2017. aasta lõpus, kui võõrandas aktsiaseltsile Eesti Energia kuuluva Linnamäe hüdroelektrijaama veeloaga seotud hoonestusõiguse. 

Menetluseks kulunud pika aja põhjused on erinevad ja mitmed neist ei sõltu Keskkonnaametist. Ühe näitena võib tuua, et Wooluvabrik OÜ ei ole suutnud kolme aasta jooksul esitada nõuetekohast ja puudusteta keskkonnamõjude aruannet, mida Keskkonnaametil oleks olnud võimalik heaks kiita. Keskkonnaamet on Wooluvabrik OÜ-le selgitanud korduvalt ja põhjalikult, mida tuleb aruandes parandada ja täiendada.

Keskkonnamõju hindamise menetlusprotsessi Linnamäe paisul mõjutas selle aasta alguses tehtud kohtuotsus Hellenurme paisu kohta. Selle otsuse kohaselt peab neile projektidele, mis on alguse saanud enne Natura 2000 võrgustiku ala loomist, tegema tagantjärele keskkonnamõjude hindamise Keskkonnaamet. Kohtuotsusest tulenevalt peab Keskkonnaamet pädeva asutusena tagantjärele hinnates ise välja selgitama, kas paisutamisega kaasneb ebasoodne mõju Jägala loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele või mitte.

Keskkonnaamet on sellest kohtuotsusest tulenevalt edastanud juba märtsi lõpus Wooluvabrik OÜ-le varem algatatud keskkonnamõjude hindamise menetluse lõpetamise otsuse eelnõu. Oleme selgitanud, et Keskkonnaamet asub ise hindamist läbi viima ning ettevõttel ei ole vaja enam keskkonnamõjude hindamise aruannet parandada ega seda Keskkonnaametile esitada. Wooluvabrik OÜ keskkonnamõjude menetluse lõpetamisega ei nõustunud. Jättes kõrvale asjaolu, et see kohustus lasub nüüd Keskkonnaametil, esitasid nad ametile uuesti oluliste puudustega keskkonnamõjude hindamise aruande, sooviga, et see heaks kiidetaks. Aruanne on jätkuvalt oluliste puudustega just Natura alade hindamise osas ja seda ei ole võimalik heaks kiita. Seetõttu saatsime Wooluvabrik OÜ-le 24. mail 2021 keskkonnamõju hindamise aruande heaks kiitmata jätmise ja keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetamise otsuse eelnõu.

Wooluvabrik OÜ-l on veeluba, mis kehtib käesoleva aasta lõpuni. Keskkonnaamet on teada andnud, et enne olemasoleva veeloa kehtivuse lõppu teeb Keskkonnaamet otsuse uue veeloa taotluse menetluses ja samaks ajaks on toimunud ka vajalik hindamine. 

Tõesti, arutelud Linnamäe paisu tuleviku üle ulatuvad tagasi juba üheksa aasta tagusesse aega, kui hakati otsima võimalust kalapääsu rajamiseks. Siis esitas paisu toonane omanik ettepaneku arvata Jägala jõe lõik Jägala joast kuni Linnamäe paisuni lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistust välja. Seda ettepanekut ei saanud aga looduskaitselistel põhjustel arvestada. Läbirääkimiste tulemusel jõuti otsuseni algatada keskkonnamõjude hindamine. Seoses Linnamäe paisu omanikuvahetusega jäi keskkonnamõjude hindamine ja edasine protsess aga venima, sest varasem omanik kaotas vee paisutamise vastu huvi.

Wooluvabrik OÜ pressiteates nimetatud fakt, et ametnikud võtsid Jägala jõe omal ajal Natura 2000 hoiualade hulka vargsi, ei vasta tõele. Euroopa Liitu astudes oli Eesti riigil muuhulgas ka kohustus Natura 2000 võrgustiku alade moodustamiseks ning neil esinevate loodusväärtuste säilimise tagamiseks. Jägala jõgi on taastamispotentsiaali arvestades üks Eesti parematest lõhejõgedest ja oluline piirkond terve Euroopa mõistes, mistõttu selle arvamine Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja oli asjakohane. Natura 2000 alade võrgustiku moodustamise protsess oli avalik, tegevused kavandati Vabariigi Valitsuse korralduste alusel. Info saadeti maakondade arengu- ja planeeringuosakondadele, omavalitsustele, valitsusvälistele organisatsioonidele jt huvigruppidele. Muuhulgas peeti läbirääkimisi uute alade maaomanikega.

Keskkonnaamet ei nõua Linnamäe paisu lammutamist. Siiski oleks vaja taastada looduslik veetase ja tagada kaladele ligipääs paisust nii üles- kui ka allavoolu, et rändekalad saaksid käia jões kudemas ja seejärel tagasi merre suunduda. Selleks piisab ka kalapääsude rajamisest ning kaitstavate kalaliikide elupaikade taastamisest paisust ülesvoolu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee