„Mõistan Teie seisukohti ja lootust saada rahvaloenduse tulemusel ülevaade ka usuliste veendumuste levikust Eestis. Õiguslike argumentide toel rahvaloendusel andmete kogumist Teie soovitaval moel siiski laiendada ei saa. Eesti põhiseadus ja rahvusvahelised lepingud tagavad õiguse usuvabadusele. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus (põhiseaduse § 40 lg 1). Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust (põhiseaduse § 40 lg 3). Usuvabadus on ka lastel,“ teatab õiguskantsler peapiiskopile vastuseks. Rahvaloenduse raames küsitakse infot riigi rahvastikust ülevaate saamiseks. Kuigi andmeid kogutakse ka inimeste usutunnistuse kohta, ei ole õiguskantsleri teatel selle eesmärk usuvabaduse teostamine. Õiguskantsler märgib, et laps ei pruugi mõista seda, mida tähendab olemuslikult riigile enda kohta andmete avaldamine ning mis põhjusel on oma veendumuste kohta andmete avaldamine vabatahtlik.