Kommentaar

Kyllike Sillaste-Elling | NATO vaatab ebakindlamasse tulevikku (2)

Kyllike Sillaste-Elling, suursaadik, Eesti alaline esindaja NATO juures, 13. juuni 2021 18:23

NATO tippkohtumised toimuvad ebaregulaarselt umbes kaheaastase intervalliga. Eelmine kord, kui Põhja-Atlandi nõukogu kogunes tippkohtumiseks, oli 2018. aasta juulis Brüsselis. Lisaks toimus 2019. aastal Londonis mitteametlik nn NATO liidrite kohtumine. Esmaspäeval kogunevad NATO liidrid taas Brüsseli äärelinnas NATO kosmosejaamaga sarnanevas peakorteris.

Seekordne tippkohtumine pole pelgalt üks järjekordne tähtis üritus Brüsselis. See on oluline verstapost NATO ajaloos, ajahetkel, mil julgeolekukeskkond Euroopas muutub järjest keerulisemaks ning pinged rahvusvahelisel tasandil kasvavad. Me ei tea, milline saab olema maailm viie või kümne aasta pärast, kuid võime olla üsna kindlad, et globaalsete jõujoonte muutudes muutub ebakindlamaks ka julgeolekukeskkond euroatlandi piirkonnas. Algava tippkohtumise keskne küsimus on, kuidas tulla toime muutuva maailmakorraga ning mida peab NATO tegema, et püsida ka tulevikus poliitiliselt ühtne ja sõjaliselt tugev. NATO vaatab tulevikku ning valmistub ebakindlamateks aegadeks.

Vajadus suurendada NATO ühist eelarvet

Ei ole saladus, et viimased aastad pole olnud NATO kui organisatsiooni jaoks lihtsad ning liitlastevahelise solidaarsuse hoidmine on kohati olnud äärmuseni keeruline. Tippkohtumine on teretulnud võimalus jätta pingelised hetked selja taha ning pöörata üleatlantilistes suhetes uus lehekülg. Tegemist on USA presidendi Joe Bideni esimese NATO tippkohtumisega ning liitlaste, teiste hulgas Eesti, ootused talle on väga suured. Atlandiülesed suhted on sideaineks, mis hoiavad NATOt koos ja tugevana. Väide, et ilma Ameerika Ühendriikideta ei oleks olemas NATOt, pole liialdus. USA panus Euroopa julgeolekusse on olnud NATO loomisest saadik väga suur ja on seda ka praegu. Seega soovime, et president Biden saadaks selge signaali NATO jätkuvast tähtsusest USAle ning pühendumusest Euroopa julgeolekule.

Tippkohtumine peab saatma ka tugeva sõnumi NATO ühtsuse kohta laiemalt. Ühtsus pole ainult sõnakõlks, vaid NATO kõige olulisem väärtus. Ilma selleta ei sünni NATOs ühtegi otsust, sealhulgas pole selleta võimalik käivitada kuulsat V artiklit. See ühtsus pole mitte kunagi enesestmõistetav. Selle saavutamiseks tuleb iga päev kõvasti pingutada ja seda tuleb regulaarselt – vähemalt iga paari aasta järel – üle kinnitada ka kõige kõrgemal võimalikul tasemel. Kogemus näitab, et NATO tippkohtumistelt väljutakse alati ühtsemana. Loodame, et see saab olema nii ka sel korral.

Nagu eelnevatel tippkohtumistel, pannakse nüüdki paika NATO strateegilised sihid järgmisteks aastateks. Seega võib nõustuda nendega, kes seda kogunemist iseloomustavad uue peatüki algusena NATO ajaloos. NATO liidrid kiidavad heaks uue NATO 2030 nimelise algatuse, mille eesmärk on poliitiliselt ja sõjaliselt tugevam NATO. Nii nagu meie enda julgeolekupoliitika alus, põhineb NATO 2030 avaral julgeolekukäsitlusel ning võtab arvesse erinevaid julgeolekut mõjutavaid tegureid. Näiteks võib tuua uusi tehnoloogiaid või kliimamuutusi, mis pole küll traditsioonilised julgeolekuteemad, kuid mis mõjutavad meie julgeolekut juba täna. Peale selle juhib NATO 2030 liitlaste tähelepanu vajadusele parandada tsiviilvõimet kriisidega toimetulemisel. Tegemist on suunaga, mida oleme Eestis juba pikalt arendanud. Kriisiolukorras peab selle lahendamisse oma panuse andma kogu ühiskond, mitte ainult kaitsevägi.

NATO 2030 otsused on ambitsioonikad ja vaatavad kümne aasta kaugusele tulevikku. Nende elluviimiseks tuleb paratamatult suurendada NATO ühist eelarvet. Kuid need otsused ei asenda kuidagi käimasolevaid poliitilisi ja sõjalisi töösuundi. Kollektiivkaitse on ja jääb NATO põhiülesandeks. Ja nii nagu NATO liidrid selgelt kinnitavad, jätkub täistuuridel ka NATO sõjaline tugevdamine. Varasematel tippkohtumistel antud lubadused ja otsused kehtivad, sealhulgas liitlaste lubadus kulutada rohkem kaitsele, et NATO püsiks sõjaliselt tugev ja tõhus. Tasub märkida, et viimastel aastatel on selles vallas palju saavutatud, sealhulgas meie piirkonnas. Kuid palju on veel teha, et tagada kogu hiiglasliku euroatlandi piirkonna kaitse.

Uus, globaalsem suund

Seekordsele tippkohtumisele külalisi ei kutsutud. Leiti, et pandeemia tingimustes on mõistlikum kohtuda vaid omavahel ja lühemalt, kuigi NATO-l on palju häid partnereid – Gruusia, Ukraina, Rootsi, Soome ja palju teisi. Soov teha tihedamat koostööd teiste riikide ja organisatsioonidega, eriti nendega, kellega me jagame ühiseid väärtusi ja eesmärke, nagu Euroopa Liit, on kahtlemata suur. Seega on oodata, et NATO, mis on oma olemuselt regionaalne, euroatlandi piirkonnale keskenduv organisatsioon, võtab tulevikus pisut globaalsema suuna. See on nii paratamatu kui ka vajalik, et kaitsta meie väärtusi ja seista vastu katsetele õõnestada kehtivat maailmakorda.

NATO tippkohtumistel räägitakse alati ka ohtudest ja väljakutsetest, millega allianss kas tervikuna või selle üksikud liitlased parajasti silmitsi seisavad. Ka sel korral on oodata liidritevahelist arutelu aktuaalsetel teemadel, nagu Venemaa agressiivne käitumine, olukord Ukrainas ja selle ümber ning Valgevenes toimuva mõju euroatlandi julgeolekule. Kindlasti tuleb jutuks Hiina. Mainimist leiab samuti Afganistan seoses sealse NATO väljaõppemissiooni lõpetamisega. Kuid spontaanselt võivad esile kerkida ka igasugu teised teemad, sest NATO on alati olnud foorum julgeolekupoliitiliste küsimuste arutamiseks.

NATO on meie jaoks kõige olulisem julgeolekufoorum. Nagu märkis tabavalt hea kolleeg ühest mõjukast Ida-Euroopa riigist pärast viimast NATO liidrite kohtumist Londonis, siis pole meie riikide jaoks NATOsse kuulumine lihtsalt tore, vaid meie julgeoleku tagamiseks hädavajalik. NATO on meie julgeoleku ankur. Ja NATO tugevana hoidmine, sealhulgas vabas õhkkonnas toimuvate mõttevahetustega (nagu ütleb NATO moto „Animus in consulendo liber“), on oluline. Tippkohtumine on järjekordne samm ühtsema ja tugevama NATO, meie jaoks veelgi kindlama julgeoleku poole.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee