Sisuturundus

Kuidas aktsiaturu kõikumisest kasu lõigata? 

LHV, 28. juuni 2021 09:40

Foto: Envato Elements

Investeerimisega alustamisel võidakse seista rohkete küsimuste ees, mille seast leiab tihti ka dilemma, kas paigutada väärtpaberitesse kogu vaba raha korraga või teha seda jupiti teatud intervallidega.

Nendel kahel lähenemisel on omad plussid ja miinused. Kogu summat korraga investeerides tegeled kas teadlikult või tahtmatult turu ajastamisega ning see võib lõpptulemust väga oluliselt mõjutada. Oletame, et sinu investeerimisperiood on 10 aastat ning parasjagu satub olema 2009. aasta, mil üleilmne aktsiaturg kompas pärast umbes 50% langust põhjasid. Tagantjärgi teame, et tervet summat siis investeerides oleks olnud ainuõige käik.

Kui aga horisont on sama, ent algusajaks valime 2021. aasta, mil selja taha jääb üleilmse aktsiaturu kaksteist aastat väldanud 480% tõus, siis suure tõenäosusega tuleb leppida kesisemate tootlustega, sest majandustsükkel on pärast pandeemiast taastumist jõudnud taas küpsemasse faasi ning intressimäärad hakkavad liikuma ülespoole. Majanduskasvu aeglustumine või koguni pöördumine uueks languseks loob paratamatult riski, et tervet summat korraga investeerides võime leida ennast olukorrast, kus portfelli väärtus kukub ühel hetkel 20-30%.

Juhul kui edasine teekond peakski osutuma aktsiaturgudel oluliselt kõikuvamaks ning kardetakse silmitsi seista korrektsioonidega, siis investeeringuid ajaliselt jaotades on võimalik langustest kasu lõigata. Võtame näiteks olukorra, kus kaks investorit paigutavad kvartalis 1000 eurot kahte erinevasse indeksfondi. Esimene satub ostma fondi, mille osaku hind maksis aasta alguses 50 eurot, kerkis iga kvartal kahe euro võrra ja jõudis aasta lõpuks 56 euroni, kuid teisel juhul alustas osaku hind samuti 50 eurolt, langes teises kvartalis 45 eurole, kolmandas 42 eurole ja taastus neljandas kvartalis tagasi algtasemele ehk 50 eurole.

Esimese hooga võiks arvata, et edukamaks osutus investor, kes nautis rahulikku ülesmäge kulgemist, kuid tegelikult saavutas suuremat tulu investor, kes koges konarlikumat sõitu (tootlused vastavalt 5,8% ja 7,5%). Viimasel õnnestus madalama hinna pealt suurem arv osakuid soetada ja seetõttu saavutada nende arvelt hinna tõusu korral ka kõrgemat tootlust.

Järgu kaupa investeerimise põhimõttel toimib Eestis ka II pensionisammas: iga kuu läheb inimese brutopalgast 2% pensionifondi, millele riik lisab juurde 4% ning see pannakse erinevatesse varadesse paigutades kasvama. Kuna protsess on automaatne, ei pea pikaajaline pensionikoguja pead vaevama turu ajastamise pärast ning ülesandeks jääb vaid välja valida fond(id), mille osakuid soetatakse nii börside langus- kui ka tõusufaasis iga kuu juurde.    

Ajalooliselt on kogu rahasumma korraga investeerimine andnud siiski kõrgeimaid tootlusi kui teha seda järk-järgult, sest turud tõusevad üldiselt neljast aastast kolmel. Ent paljude jaoks võib ülesanne olla hirmutav – krahhi ajal ei julgeta investeerida, sest verevalamine börsidel võib alati minna hullemaks ning tõusvatel turgudel peljatakse, et tabatakse tippu ja nurga taga peidab ennast järgmine suurem kukkumine. Investeeringute hajutamine ajas sobib sestap paremini riskikartlikumatele investoritele, kes võivad küll ohverdada osa tõusupotentsiaalist, kuid tagavad rahulikuma une turu languste ajal.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee