Poliitika

Kaja Kallas riigikogus toimuvast: see ei ole demokraatia huvides, mis seal praegu käib (85)

Toimetas Annika Erg, 10. juuni 2021 22:44

Peaminister Kaja Kallas „Esimeses stuudios“

Foto: ERR

Peaminister Kaja Kallas kritiseeris hooaja viimases „Esimeses stuudios“ riigikogus toimuvat ja nimetas seda seadusandliku võimu naeruvääristamiseks. Ta ütles saatejuht Mirko Ojakivile, et plaanitav umbusaldus on opositsiooni võimalus tähelepanu püüda ja peaministrit enda töö juurest eemal hoida.

Lõpp on tõesti väga pingeline. Täna oli riigikogus ööistung, sellel nädalal oli üks usaldushääletus ja tõenäoliselt tuleb teil vastu võtta veel järgmisel nädalal järgmine usaldushääletus. Kas selles virrvarris saate oma partnerile Keskerakonnale ikka täiesti kindel olla, et see suvepuhkus ikka saabub planeeritult?

Jah, saame küll kindlad olla. Meie koostöö sujub hästi.

Ma pean silmas Oudekki Loone sõnavõttu riigikogus, kui Kalle Laaneti usaldushääletus oli keskfraktsiooni nimel võetud sõnavõtus Loone ütles, et kärpeid sellisel kujul teha ei saa ja usaldus on Laanetile tinglik.

Oudekki Loone kõne oli väga oudekkilik kõne. Selles suhtes ei olnud seal midagi üllatavat. Aga riigieelarvestrateegia leppisime koalitsioonipartneriga kokku. Seal olid ka koalitsioonipartneri poolt ministrid, oli ka esimees, fraktsioonijuht. Need kokkulepped oleme teinud ja mõlemad on teinud kompromisse. See on see seis.

Loone täpne tsitaat oli, et mõttetutest kärbetest loobutakse. Kas olete tagantjärgi uurinud, kas need olid Loone sõnad või tal oli ikkagi Keskerakonna nimel rääkimise mandaata ja nii arvabki terve keskfraktsioon?

Ma ei oska seda niimoodi öelda, aga see oli väga Oudekki-laadne kõne. Selles suhtes ei olnud seal midagi üllatavat. Võibolla tõesti see, et ta Keskerakonna nimel esines. Ma arvan, et mõttetutest kärbetest hoidume me kõik. Küsimus on selles, et me otsime kokkuhoiukohti. Kui vaatame seda, et meil on olnud kriis ja pärast kriisi on suurepärane võimalus teha reforme, mida on kaua edasi lükatud. Seesama riigireform.

Täna oli meil valitsuse kabinetis arutelu, kus oli kaks suurt teemat - esiteks laevastikud, mis riigil on, nende ühendamine. Väga hea koostöö on tekkinud siseministeeriumil ja kaitseministeeriumil, et tõesti leida lahendus, et ühendada neid laevastikke. Samamoodi see, kuidas välisdiplomaatia või äridiplomaatia liiguks välisministeeriumi alla, et ei oleks mitut erinevat kohta. Selliseid asju on palju.

Kas teie jaoks on sisulist vahet, kas kõlanud on Oudekki Loone mõtted või Jüri Ratase mõtted, mis on tulnud läbi Oudekki Loone suu?

Ma usun, et Jüri Ratas on täiesti võimeline enda eest rääkima. Neid muresid on ju väljendatud. Ja seda me ju teame. Lihtsalt küsimus on, et kui me oleme need asjad kokku leppinud, siis peame neid asju lahendama ka kokkuleppel. Eks neid kokkuleppeid me ka otsime. Me ei saa ka minna niimoodi välja, et oleme kokku leppinud ja järgmine päev justkui need kokkulepped enam ei pea.

See kõlab nagu ultimaatum Reformierakonnale: „Loobuge kärbetest, või muidu...“

Või muidu mida?

Just nimelt. Kas olete aru saanud, mis muidu juhtub?

See ei ole ju meie huvi ainult, see peaks olema kõikide maksumaksjate huvi. Kui riigi kulud viimase viie aastaga on kasvanud 47 protsenti. 47 protsenti! Eesti Panga presidendi Madis Mülleri artiklist tuli see ka välja. See on paisunud nagu pärmitaigen ja kuskil peab olema piir, sest tulud ei ole kasvanud. Meil on mitu võimalust. Kas leida, kas neid kõiki kulusid on vaja, mida me teeme või oleme teinud.

Probleem on ju selles, et see riigieelarvestrateegia, mis eelmise valitsuse poolt oli tehtud, see 1+3 aastat, sinna sisse oli kirjutatud miljardi jagu tühje kärpeid. Nende tühjade kärbete vastu tehti kulutusi. Kui sul on tunne, et sa oled miljardi kokku hoidnud, järelikult saad teha miljardi jagu veel kulusid, aga tegelikult sa ei ole kokku hoidnud, ehk siis see auk on suur.

Nende kärbete teemal opositsioonist Isamaa ja EKRE püüavad järgmisel nädalal ette võtta teid, proovides kõike seda süüd teile panna. Kas olete nüüd küsinud Reformierakonna esimehena, et kui usaldushääletus nüüd tuleb, kas ka teile plaanitakse anda tingimuslik usaldus või teil seal koalitsioonis on päriselt ka usaldus?

Esiteks, Isamaa esitas lisaeelarvele, mis oli 645 miljonit, muudatusettepaneku hoida kokku 50 miljonit. See oli ainult lisaeelarve! Nüüd öelda, et 60 miljonit riigieelarvestrateegias kokku hoida on justkui üle jõu käiv ülesanne, see on ju kahepalgeline. Ma saan aru, et see on väga populaarne, aga need teod ei käi päris sõnade järgi. Kui me oleksime teinud selle 50 miljoni eurose kärpe juba riigieelarve lisaeelarvega... Lisaeelarve oli ette nähtud kulutusteks, mis olid ootamatult tekkinud seoses koroonakriisiga - õpilüngad, vaktsiinid, tervishoiusüsteemile vajaolev raha, ka ettevõtete toetamine. Aga sinna tegid nad juba 50miljonilise kokkuhoiuettepaneku.

Tulles nende usalduste juurde, siis ma ei tea, ma olen kuulnud, et on plaanis umbusaldus. Ma tean, et see on opositsiooni võimalus silma paista ja hoida peaministrit muu töö juurest eemal, siis krillida seal riigikogus. Vaadates, mis praegu toimub seal riigikogus, siis minu meelest ikkagi seadusandlikku võimu sisuliselt naeruvääristatakse. Minu meelest see ei ole demokraatia huvides, mis seal praegu käib.

Poliitika ei ole selline koht, kus solvuda. Lihtsalt see amet on selline, kus ei ole selle jaoks ruumi.

Lubage teid kiita ka. Eelmisel reedel pidasite Reformierakonna üldkogul kõne, väga hea kõne oli, rääkisite ka koalitsiooni tervisest. Kas vähem kui nädala eest öeldu kehtib siiani?

Kehtib.

See tähendab seda, et ühed ei ole ülbed ja teised... Aidake, kuidas seda öelda?

Ei ole tüssajad.

Ehk siis - teie ei ole ülbed ja Keskerakond ei tüssa.

Ei ole jah sellist tunnet. Meil on hea koostöö valitsuses. Täna olid ka väga sisulised arutelud, kas sellist suurt asja, mis olid aastaid tegemises. Me saime need ära otsustada. Jah, pingeliste vaidluste tulemusel, aga väga heas koostöötahtes. Minu meelest see on positiivne. Tõepoolest, alguses meil oli teineteise suhtes umbusku. Me oleme olnud väga kaua väga erinevatel pooltel ja tõesti ka suured vastased valmistel. Sellest on raske välja tulla. Kui oled end pikalt vastandanud teisele poolele, siis kuidas me nüüd äkki teeme nendega koostööd?

Minu eesmärk on ka see, et koostöö koalitsiooni ja opositsiooni vahel oleks parem, et poliitiline kultuur oleks parem. Me oleme toetanud opositsiooni ettepanekuid. Seda ei ole väga-väga ammu tehtud. Just sellepärast, et head mõtted ei saa tulla ainult koalitsioonist, neid on ka opositsioonis. Ja tuleb kuulata. Ma loodan, et edaspidi meil suuri vastasseise sellise kujul ei ole. Kuigi ma pean siia kohe ära ütlema, et hetkel ei ole küll näha, et me EKREga saaks koostööd teha. Endiselt.

Pean silmas ka seda teisipäevast Vikerraadio saadet, kus te ikkagi ütlesite, et kärbete teemal on Ratas kahepalgeline. See ei kõla ju kiitusena.

See oli kohe ka peale seda kõnet, mida olin vaadanud. See käitumine on kahepalgeline, kui sa ühel hetkel lepid kokku ja järgmisel hetkel ütled, et midagi ei ole selliselt kokku lepitud. Ma loodan, et tegelikult me selles osas saame sellest üle. Tahan rõhutada ka seda, mida eelmisel nädalal ka kõnes ütlesin, et inimlikult on see täiesti arusaadav, et see koalitsioon, millele Keskerakonna esimees andis oma südame, oli eelmine koalitsioon.

Kas ta süda kuulub siiamaani sinna?

Eks seda peab tema enda käest küsima, aga inimlikult ma täiesti mõistan teda. Eks see võtab aega, et me teineteisega harjuksime. Valitsuses on koostöötahe väga hea ja saame teha asju, mis on kaua seisnud. Saame edasi minna reformidega, mis on olnud mingi kännu taga. See on suurepärane võimalus.

See kirjeldab nagu rasket lahutust, millega ei ole osalised suutnud edasi minna.

Jällegi, ei tea ja ei näe kõikide inimeste hinge, aga üritan mõista ja aru saada. Oluline on hetkel see, et Eesti ees on suured väljakutsed ja kahe erakonnaga koalitsioon saab selliseid väljakutseid lahendada kergemini kui rohkemate erakondadega koalitsioon. Meie pluss on see, et meil on Keskerakonnaga väga erinevad valijad, mis tähendab seda, et me ei konkureeri teineteise valijatele. See tähendab, et me saame kuulata ühte ja teist poolt ja teha asju, mis on Keskerakonnale olulised ja mis on Reformierakonnale olulised ja leida need ühised teed.

Ma saan aru, et see koostöö laabuks paremini, nagu te kõnes ütlesite, kui Jüri Ratas kuuluks valitsusse. Millist ministrikohta te talle pakuksite?

Koalitsioonis on ju nii, et erakond ise ütleb, millist ministrikohta üks või teine inimene täidab. Seda peab ikkagi Keskerakond ise ütlema. Oleks hea, kui Keskerakonna esimees oleks ka valitsuses ja ma usun, et see koostöö meil sujuks. Igal juhul on Jüri Ratas valitsusse oodatud.

Sellesse või järgmisesse Kaja Kallase valitsusse?

Sellesse.

Et valigu ministripositsioon välja ja te lähete kohe ja esitate presidendile?

Peab enne muidugi kokkuleppele tema ise saama ka oma erakonna inimestega. Ma arvan, et kui erakonna esimehel on soov, siis erakond kindlasti toetab teda.

Kas te kärbete virvarri taustal tulete selle juurde tagasi, et äkki neid kärpeid ei olegi vaja?

Kui riigi kulud on kasvanud viimase viie aasta jooksul 47 protsenti, samal ajal kui erasektor on pidanud kokku hoidma, siis igal juhul me ei saa selliselt jätkata. Need kulud kasvavad nagu viiruse R-kordaja ja see läheb käest ära. Ka laenud lähevad käest ära. Ja lõpuks see tuleb kõik maksumaksja taskust.

Miks Keskerakond sellest aru ei saa? Miks nad võitlevad nende vastu?

Sellepärast, et see on ebapopulaarne. Kes tahaks teha kokkuhoidu? Riigieelarvestrateegia tegemine on õpetanud, et väga lihtne on laenata miljard ja väga raske on kokku hoida miljonit. Täpselt nii see ongi. Nagu ma enne rääkisin, et kui riigieelarvestrateegias oli see bluff, siis selle bluffi vastu tehti ju igasuguseid unistusi. Nendest unistustest on nüüd raske loobuda ja sellepärast tullakse välja ettepanekutega, mis ei ole uued unistused, vaid vanad asjad, mida me oleme kogu aeg teinud. Ainuke asi, mida soovime saavutada, on see tase, kus me olime enne kriisi ehk 2019. aastal. See ei ole suur. Ja siis ei kukkunud taevas alla.

Aga korraga ei saa ju kärpida ja mitte kärpida. Kui Keskerakond jääb ikkagi selle juurde, et kärpeid ei tule, mis siis saab? Üks kahest kõvast kivist peab ju järele andma?

Praegu ju seaduste järgi on riigieelarve vastu võetud koos riigieelarvestrateegiaga. Iseenesest see on juba kokku lepitud, seda raha juba on vähem. Lihtsalt mingi hetk saab raha otsa, kui vajalikke kokkuhoiukohti ei leita. Praegu ministeeriumid tegelevad sellega, et leida oma vastutusvaldkonnas kohti, kust hoida kokku neli protsenti. Kusjuures me räägime ainult tegutsemiskuludest, mis on põhimõtteliselt kogu selle riigieelarve jäämäe veepealne osa. See on ainult üks seitsmendik kogu eelarvest, millest me tahame kokku hoida neli protsenti. Miks ma sellest räägin, on see, et erasektor, mis on kriisis kannatanud, mitte keegi ei küsinud neilt, et kuulge, kas te tahate kokku hoida. Raha ei olnud lihtsalt! Ja nad pidid kokku hoidma. Ja ei ole õiglane, kui avalik sektor, keda peetakse üleval maksumaksja rahast, mida maksab see erasektor, ütleb, et meie ei ole nõus midagi kokku hoidma.

Postimehes kirjutasite ka pika loo kärbetest ja ütlesite, et kärpimine on märgiline. Ligi kümme protsenti kärpe mahust tuleb laste huvitegevuste arvelt. Millise märgi te ühiskonnale soovite saata sellega?

Esiteks, need kokkuhoiukohad saavad meil alles kokku lepitud. Teiseks, sellest huviharidusest oleme me palju rääkinud - see on raha, mis on ette nähtud kohalikele omavalitsustele. Kohalikud omavalitsused saavad raha juurde. Küsimus, milleks nad seda raha kasutavad, on kohalike omavalitsuste enda otsustada. Me teame, et seda raha, mis on antud siiani, ei ole kõik omavalitsused kasutanud mitte ainuüksi laste huvihariduse huvides. Meil tulevad kohalikud valimised ja inimesed saavad kohalikel valimistel väga selgelt öelda oma valitavatele saadikutele, et see on oluline, et kohalik omavalitsus, kellel seaduse järgi on kohustus korraldada laste huviharidust, seda laste huviharidust ka niimoodi korraldab, et seda huviharidust saavad nii lapsed, kes on majanduslikult kehvematest oludest, kui ka toetust saavad need ringid, mis puudutavad näiteks robootikat või raskemaid huvialasid. See on kohalike omavalitsuste otsustada.

Kärpida sooviti ka poola kaitseatašee koht. Liitlased tõstsid kära. Atašee koht jääb alles. Jällegi, mis märgi me saatsime oma liitlastele?

Teate, selles suhtes te võite nendesse asjadesse jääda kinni...

Teie sõnad, et need on märgilised kärped.

Selles mõttes, et kokkuhoid on märgiline, jah. Seesama märk, et avalik sektor üritab olla erasektoriga solidaarne. Kui meie kulud kasvavad üle mõistuse...

Meie liitlased ei saanud ju selles Poolas aru...

...siis me peame kuskilt kokku hoidma. Jah, kokkuhoiukohtade leidmise käigus on tuldud välja ettepanekutega, mis ei ole võibolla mõistlikud. Ja miks on tuldud selliste ettepanekutega, on just selleks, et kõik pöörata üldse selle kokkuhoiu vastu. Just seesama - te teete sellest järelduse, et neid kokkuhoide ei ole üldse vaja. Aga jällegi, on terve rida tegevusi, mida saab teha. Oleme kaardistanud erinevate ministeeriumite vahel olevaid tegevusi, mida teevad mitu ministeeriumit. Me maksame mõlemasse ministeeriumisse ühe tegevuse tegemise pealt. Me saame neid asju ühendada. Kokkuvõttes, see ei ole ju mingi müstiline riigi rahakott, mingi sein, kust raha tuleb. Ei tule. See tuleb maksumaksja taskust. Me maksame selle kõik kinni.

Nagu ütlesite, siis probleem ongi see, kuidas seda kõige tehakse. Just nimelt, et kord räägitakse sellest, et orkestrid lähevad kinni, siis orkestrid liidetakse ehk midagi jääb alles. Just see väärikuse küsimus, et mis sõnumeid riik kodanikule saadab. Kas seda kõike kuidagi väärikamalt ei saaks teha? Kuhu on kadunud Eesti riigi väärikus?

Praegu käivad arutelud ministeeriumites nende kokkuhoiukohtade üle. Et kust on võimalik kokku hoida. Ma ei tea, mida te mõtlete väärikuse all. Selge on see, et kui sa tahad näidata, et kokku hoidma üldse ei pea, siis sa just tuled selliste asjadega, mis ärritavad.

Ma tooks ühe lihtsa näite. Kui te oleksite kaitseväe orkestris ja teie abikaasa oleks sealsamas. Kuidas minna suvele vastu, kui sa ei tea, mis sust saab?

Ega väga raske on paljudel valdkondadel. Kaitseväe orkestriga ju leiti lahendus. Ma jällegi toon erasektori näite. Erasektoris on täpselt samamoodi väga raske terve see koroonaaeg, kui sa ei tea, kas sinu ettevõtmine jätkab või ei jätka, kas sa vead välja selleni, kui piirangud lõppevad, kas kliendid tulevad tagasi. Kas ma saan neid inimesi tööl hoida, või mul ei ole neile tegelikult palka maksta. Me oleme kõik selles ühiskonnas koos. Nii avalik sektor kui erasektor.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee