Krimi

Kaitsja vaidlustab Urmas Arumäe süüdimõistmise: see on vajalik ka riigi õigusabi andvate advokaatide huvides 

Siim Randla, 9. juuni 2021 06:59

Urmas Arumäe

Foto: Priit Simson / Ekspress Meedia

Harju maakohtus toimingupiirangu rikkumises süüdi mõistetud kunagise maaeluministri Mart Järviku nõunik Urmas Arumäe kaitsja vaidlustab otsuse ringkonnakohtus, sest apellatsioon on vajalik mitte üksnes Arumäe huvides: kui otsus jääb jõusse, tähendaks see seda, et riigile õigusabi andvad advokaadid muutuvad ametiisikuteks.

Otsuse esmalugemisel on selge, et suur osa meie põhiargumentidest on jäetud tähelepanuta. Õnneks on mu kliendil apellatsioonkaebuse esitamise õigus, mida me kindlasti kasutame. Apellatsioon on vajalik mitte üksnes Arumäe huvides. Kui otsus jääb jõusse, siis tähendaks see seda, et riigile õigusabi andvad advokaadid muutuvad ametiisikuteks.

Põhja ringkonnaprokuratuur alustas 2019. aasta novembris kriminaalmenetlust, uurimaks, kas ministri nõunik võis ministrile õigusnõu andes osaleda ametiisikuna otsuste tegemisel ja otsuste sisulisel suunamisel endaga seotud inimestega. Nimelt nõustas Urmas Arumäe ministrit PRIA-le kriminaalmenetluses volituse andmise küsimuses, olles ise samas kriminaalasjas kahtlustatavate kaitsja. PRIA küsis maaeluministeeriumilt volitusi, saamaks Urmas Arumäe klientidelt tagasi 1,1 miljonit eurot investeeringuteks makstud toetusraha. Kolmapäeval mõistis Harju maakohus kunagise maaeluministri Mart Järviku nõuniku Urmas Arumäe süüdi toimingupiirangu rikkumises ja talle määrati 8688eurone trahv.

„Eesti kriminaalmenetluse eripära seisneb selles, et õigeksmõistvad otsused praktiliselt puuduvad, mistõttu lihtsat lahendust me ei prognoosinudki. Otsuse esmalugemisel on selge, et suur osa meie põhiargumentidest on jäetud tähelepanuta,“ leiab Arumäe kaitsja, vandeadvokaat Leon Glikman.

„Õnneks on mu kliendil apellatsioonkaebuse esitamise õigus, mida me kindlasti kasutame. Apellatsioon on vajalik mitte üksnes Arumäe huvides. Kui otsus jääb jõusse, siis tähendaks see seda, et riigile õigusabi andvad advokaadid muutuvad ametiisikuteks, saamata küll ametiisikutele ettenähtud soodustusi. Kuna enamik advokaatidest ei soovi olla ametiisikud, mis oleks ka vastuolus nii Eestis kehtivate, kui ka rahvusvaheliste advokaaditegevuse aluspõhimõtetega, siis ma imestan, kui keegi julgeb veel riigile õigusabi anda,“ selgitas ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee