Krimi

Kas prokuratuuri töötaja tunnistus sai saatuslikuks?

Õigusteadlane Marti Kuusiku õigeksmõistmisest: see ei loo pretsedenti (56)

Siim Randla, 7. juuni 2021 05:44

Foto: Martin Ahven

Tartu ülikooli õigusteaduskonna professor Jaan Ginter leiab, et isegi kui peaks endise ministri Marti Kuusiku õigeksmõistmine väidetavas lähisuhtevägivallas jõustuma, ei loo see pretsedenti: see ei hakka pärssima kriminaalasjade kaudsete tõenditega kohtusse saatmist ega halva lähisuhtevägivalla ohvrite valmidust pöörduda politsei poole.

„Marti Kuusiku kaasuse arutamise puhul tuleb pidevalt meeles hoida, et see on ikka alles jõustumata esimese astme kohtu otsus. Kuna prokuratuur on juba teavitanud, et nemad otsuse edasi kaebavad, siis ringkonnakohus võib neid samu tõendeid hinnates jõuda teistsuguse tulemuseni. Kui asi peaks riigikohtusse jõudma, siis riigikohus enam tõendeid ümber hinnata ei saa,“ selgitas Jaan Ginter. Riigikohtu pädevuses on ainult õiguslike küsimuste hindamine, aga see ei välista võimalust, et riigikohus võiks siiski just tõendite hindamise menetluse osas leida, et ringkonnakohus on milleski eksinud ning andmata mingit omapoolset hinnangut ühelegi tõendile siiski saata asja tagasi ringkonnakohtusse, lisas ta.

Samal teemal

„Nii palju, kui selle kinnise kohtumenetluse tulemuse kohta praegu midagi arvata saab, on õigeksmõistmise põhjus tõepoolest just tõendites.

Arvestades seda pikka aega ja olulist ressurssi, mis selle asja uurimise peale kulus, ei ole põhjust arvata, et uurimine oleks olnud puudulik,“ ütleb Ginter Marti Kuusiku kohtuasja kohta. „Kuna juba algusest peale oli teada, et see saab olema keerukas kohtuasi tõendamise poole pealt ning, et asi oli väga suure avalikkuse tähelepanu all kogu aeg, siis kujunes tõendite otsimisest omajagu prestiiži küsimus nii politseile kui prokuratuurile. Ning seetõttu ei ole põhjust kahtlustada, et nende poolt mõni vajalik kivi jäi ümber pööramata ja selletõttu võimalik tõend kätte saamata. Viru maakohus on neid tõendeid hinnanud ning leidnud, et Marti Kuusiku süüdi mõistmiseks piisavaid tõendeid ei ole.“

„Juba on avaldatud arvamusi, et sellest lahendist, kui see lõpuks ikka jõustub, saaks pretsedent, mis võiks hakata pärssima kriminaalasjade kaudsete tõenditega kohtusse saatmist. Tegelikult sellist ohtu ei ole. Riigikohus on juba varemalt selgelt seisukohale jõudnud, et kriminaalasjas saab kohus teha süüdimõistva kohtuotsuse ka ainult kaudsete tõendite alusel,“ kinnitab Ginter.

„Muidugi on sellisel juhul vaja kvaliteetseid kaudseid tõendeid. Kui Marti Kuusiku asjas jõustub õigeksmõistev otsus, siis see tähendab ainult seda, et selles asjas ei olnud võimalik piisavaid kaudseid tõendeid kokku saada. Mis konkreetselt nende kaudsete tõendite viga oli, seda kinnise kohtumenetluse tõttu teada ei ole. Võimalik, et üheks põhjuseks oli asjaolu, et vähemalt üheks tunnistajaks oli prokuratuuri töötaja,“ räägib Ginter. „Kuid missugused muud kaudsed tõendid veel esitatud olid, ning millised olid nende tugevad või nõrgad küljed, seda teada ei ole.“

Aga teistes asjades, kus õnnestub kokku saada paremad kaudsed tõendid, jääb rahulikult Ginteri sõnul jätkuvalt kehtima seisukoht, et ka ainult kaudsete tõendite alusel süüdi mõistmine on võimalik, mingit pretsedendi muutust selles osas ei ole ette näha „Samuti on avaldatud arvamusi, et selle lahendi jõustumine võiks halvata lähisuhtevägivalla ohvrite valmidust pöörduda politsei poole. Ka selles osas ei ole õnneks sellist negatiivset tagajärge põhjust karta. Antud kohtuasi jõudis esimeses astmes õigeksmõistva lahendini eelkõige seetõttu, et süüdistuse kohane väidetav kannatanu on kogu aeg eitanud perevägivalla ohvriks olemist,“ sõnab Ginter. „S.t. nende ohvrite osas, kes on seisukohal, et nende suhtes on pereliige vägivallatsenud, sellisel lahendil mingit toimet ei oleks, sest nendes asjades ei esineks seda asjaolu, mis Marti Kuusiku asjas õigeksmõistva lahendini on viinud.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee