Repliik

Küsimus | Millised õigused on Briti sõjaväepolitseil Eesti tänavail tegutsemiseks? (1)

Arvamustoimetus, 6. juuni 2021 19:17

Foto: LAURA OKS

Kuna jälle laamendama kukkunud purjus Briti sõjaväelased tõsteti nädalavahetusel Jõgeval rongilt maha, on põhjust teada, milline täpselt on Briti sõjaväelaste ja Eesti kaitseväe kokkulepe ning millised õigused see Briti sõjaväepolitseinikele ette näeb? Kas erivahendeid ja vahetut sundi võivad britid kasutada ka tsiviilelanike suhtes?

Taavi Karotamm, kaitseväe pressijaoskonna ülem: Kaitsevägi ega ka jurist ei saa anda hinnangut, kas tegu kvalifitseerus vahetu sunni kohaldamisena ning kas tegemist oli erivahendi kasutamisega. Juhtum on menetluses ning täpsemad asjaolud on alles selgitamisel.

Välisriigi relvajõudude (sealhulgas liitlaste sõjaväepolitsei) tegevust Eestis reguleerib Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vaheline relvajõudude staatust reguleeriv kokkulepe, mille artikli VII punkti 10b kohaselt võib väljaspool militaaralasid sõjaväepolitseid kasutada kokkuleppel ja koostöös vastuvõtva riigi asutustega, kui see on vajalik distsipliini ja korra tagamiseks relvajõudude liikmete seas.

Nimetatud välisleping sätestab välisriigi relvajõudude õigused ning ka vastuvõtva riigi, st Eesti kohustused. Näiteks on välisriigi relvajõududel õigus omada ja kanda relvi, siseneda riiki lihtsustatud tingimustel, teostada distsiplinaar- ja kriminaaljurisdiktsiooni, viimast teatud juhtudel ainuõiguslikult.

Riigikaitseseaduse § 40 lõike 4 kohaselt lähtuvad välisriigi relvajõud jõu kasutamisel Eesti vabariigi territooriumil välislepingutest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, rahvusvahelise organisatsiooni ja asjaomase välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning riigikogu ja vabariigi valitsuse antud õigustest ning seatud piirangutest.

Lisaks rakenduvad Eestis kõigile õigused, mis lubavad hädakaitses tõrjuda võimalikku rünnakut, sh teise isiku kaitseks, ning samuti õigus kinni pidada kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isik, et ta politseile üle anda (karistusseadustik § 28).

Eestis on ka igaühel õigus kinni pidada kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isik ja toimetada ta politseisse kahtlustatavana kinnipidamiseks (kriminaalmenetluse seadustik § 217 lõige 4).

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee