Loomakaitse organisatsiooni Loomuse toetusmeeleavaldus Riigikogu ees seoses karuslooma kasvanduste keelustamise eelnõu kolmanda lugemisega.Foto: Karin Jaanus
Eesti uudised
2. juuni 2021 13:34

GALERII | Loomakaitsjad kogunesid karusloomafarmide keelustamise eelnõu toetuseks (23)

Kolmapäeval jõuab riigikogus kolmandale lugemisele eelnõu, mille vastuvõtmisel on 2026. aasta 1. jaanuarist keelatud loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Loomakaitsjad kogunesid otsuse vastuvõtmise eel riigikogu ette oma toetust ja poolehoidu avaldama.

Loomade eestkoste organisatsiooni Loomuse kommunikatsioonijuhi ja juhatuse liikme Annaliisa Posti sõnul on tegu ajaloolise sündmusega. „Loomuse inimesed on juba üle kümne aasta teinud tööd, et karusloomafarmid keelustataks. Nüüd oleme sellele suurele võidule väga lähedal ning soovime oma kogunemisega julgustada riigikogu liikmeid tegema loomasõbralikku otsust,“ kirjeldas Post.

Eelnõu läbis esimese lugemise oktoobris ja teise lugemise mais. Loomusele on andnud lubaduse eelnõu poolt hääletada kolmandik riigikogu liikmetest, kuid Posti sõnul on loomasõbralikke parlamendiliikmeid tegelikult rohkem ning ta loodab, et tänast päeva saab edaspidi tähistada suure võiduna loomade jaoks.

Varem pole karusloomafarmide keelustamise eelnõu esimesest lugemisest kaugemale jõudnud. 2017. aasta mais lükkas riigikogu eelnõu tagasi häältega 49-24. 2019. aasta jaanuaris hääletati eelnõu menetlusest välja häältega 28-25.

Käesoleva eelnõu algatasid mullu juunis Indrek Saar, Keit Pentus-Rosimannus, Jürgen Ligi, Signe Riisalo, Yoko Alender, Helmen Kütt, Lauri Läänemets, Siret Kotka, Andrei Korobeinik, Raimond Kaljulaid, Oudekki Loone, Katri Raik, Jüri Jaanson, Toomas Kivimägi, Johannes Kert, Mart Võrklaev, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Jaak Juske, Riina Sikkut, Heljo Pikhof, Liina Kersna ja Madis Milling.

Esimesed Euroopa riigid, mis karusloomafarmid keelustasid, olid Ühendkuningriik (2000) ja Austria (2005). Lisaks on keelu vastu võtnud Põhja-Makedoonia, Sloveenia, Horvaatia , Luksemburg, Serbia, Tšehhi ja Holland. Mitmes riigis – Belgias, Prantsusmaal, Norras, Slovakkias ning Bosnias ja Hertsegoviinas – on keeld vastu võetud, kuid see jõustub pärast üleminekuperioodi.