Juhtkiri

Juhtkiri | Vägivallaohvrid vajavad tuge (8)

ohtuleht.ee, 30. mai 2021 18:02

Foto: Rauno Vahtre

Meeldigu see otsus või mitte, aga pärast Marti Kuusiku õigeks mõistmist perevägivalla süüasjas Viru maakohtus tuleb tõdeda, et kohus saab tugineda üksnes tõenditele ja kedagi ei saa mõista süüdi, kui tema süü pole leidnud tõendamist – just nii peavadki asjad ühes õigusriigis olema. Kinniseks kuulutatud istungite kiuste teame kohtu põhjendustest, et kaaluda tuli kaudseid tõendeid, kuna selles protsessis kannatanu – Marti Kuusiku eksabikaasa – ei tunnistanud süüdistatava vastu.

Olgugi, et selline asjade käik pole Eesti kohtupraktikas sugugi ennekuulmatu, muutis kõnealuse protsessi eriliseks sellele osaks saanud avalik tähelepanu – ajal, kui ajakirjanduses ilmusid murelike kogukonnaliikmete tähelepanekud võimalikust jõhkrast perevägivallast, oli Kuusikust saamas vabariigi valitsuse minister EKRE ridades. Järgnenud kriminaalmenetluse tõttu kestiski Kuusiku ministripõli vaid umbes ööpäeva.

Jättes kõrvale konkreetse pere suhted, võib ometi aimata, millised võivad olla põhjused, miks arvatav vägivallaohver võib otsustada keelduda tunnistuste andmisest. Erinevate taustalugude ühendavaks jooneks on eelkõige hirm – hirm, et vägivald eskaleerub eluohtlikuks; hirm, et ühised lapsed jäävad ilma oma kodust, kummastki vanemast või heast stardipositsioonist edasiseks eluks; hirm sattuda (koos lastega) tõsistesse majandusraskustesse; hirm isiklike saladuste avalikustamise ees ja hirm paista tõtt rääkides ise ebausaldusväärne, kui varem on kõigil neil kaalutlustel otsustatud peres aset leidva vägivalla pisendamise või eitamise kasuks. Olgugi, et Eestis on kohus vägivallatsejaid süüdi mõistnud ka ainult kaudsete tõendite põhjal ilma kannatanu tunnistuseta, võib lähedaste suure mure ajel menetluse keskmesse sattunud ohver tunda end juba eos lootusetuna, kui nendega nähtavasti sarnases olukorras olnud pole õigussüsteemist vajalikku abi saanud.

See pole kriitika kohtuotsuse suhtes või väide, et Kuusik on pääsenud puhtalt ainult kellegi kehva töö tõttu, vaid üleskutse püüda vähendada kõikide vägivallaohvrite kogetavat hirmu, et neil oleks lihtsam enda kaitseks välja astuda. Suureks toeks saavad olla lähedased, kuid mitte kõigil pole isiklikku tugivõrgustikku. Mida enamat saavad teha kogukond ja riik?

Halb on see, et Kuusiku protsessi on püütud politiseerida, kujutades ministri „mahavõtmist“ konkurentide vandenõuna, kuigi selge on, et nii tõsiseid kahtlusi tulnuks põhjalikult uurida igal juhul, ministri erakondlikust kuuluvusest hoolimata. Põhjapanevateks järeldusteks on aga niikuinii veel vara, sest suure tõenäosusega kaevatakse maakohtu otsus edasi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee