Nädala TOP

Top | Laanet tantsib Heremi pilli järgi (7)

Laur Uudam, arvamustoimetaja, 28. mai 2021 21:09
President Kersti Klajulaid andis kaitseväe juhatajale üle kindralleitnandi auastme tunnused.Foto: Tiina Kõrtsini

Pärast seda, kui Heremi ja Vaheri tandem teatas kahe orkestri ärakaotamisest, viskus dzotile nonde kahe kokkukeedetud suppi helpima kaitseminister Kalle Laanet, kes teatas orkestri paigutamisest sõjamuuseumi. Kui tõesti sünnib 40+30=70-liikmeline ühendorkester, mis toodab tagatipuks veel miljon eurot kokkuhoidu aastas, siis vääriks Laanet edutamist kogu Eesti kärpejuhiks. Või ostab Mihhail Kõlvart mõlemad orkestrid riigilt üle ja paneb nad mängima mupo vormi?

Keegi ei taha presidendiks

Alles oli juttu, et vastuse Jüri Ratase presidendiks kandideerimise kohta saab mai lõpuks, kui Keskerakond teatas, et pole selle kiire asjaga kiiret kuhugi. Samas on selge, et uudis kandidaate, eriti aga poliitikaväliseid on raske leida, sest kõigil on ju meeles Kaljulaidi ootamatu valimisega kaasnenud skandaalid. Nii sõltubki kõik justkui Ratasest, kuigi isikuomadustelt ja Keskerakonna skandaalide tõttu ta riigipeaks ei sobi. Riigi huvid on tagaplaanil, kui oravad lähtuvad presidendi valikul vaid sellest, kas neil endil õnnestub peaministrierakonnaks jääda. 

Suursaadikute tasumise tund

Suursaadik Clyde Kulli uurimise alla sattumine isegi mitmekümne aasta taguste asjade tõttu on kindlasti pannud Kulli saatuse jagamise hirmus mälestustelõnga heietama ka kõik ülejäänud suursaadikud läbi aegade. Lisaks mõisa remontimisele on läbi aegade levinud jutte metroost äravisatud pileteid korjanud diplomaadist või siis restorane armastanud saadikust, kellele heideti ette saatkonna eelarve ärasöömist – nagu riigikantselei praegu olevat kulude pärast mures olnud Jüri „joogid autosse“ Ratase peaministripõlve ajal.

Kriisieelne elu ei taha taastuda

Kui möödunud aastal võttis valitsus Eesti rahvalt jaanipäeva, siis sel aastal tuleb suvi Kaja Kallase vahepealsetest ähvardustest hoolimata mitte lihtsalt niisama, vaid suisa mürtsuga. Üritusi on palju ning üks suurem kui teine, julgust lisab viiruse taandumine ja vaktsineerimine. Samal ajal värisevad juba sügisest lukus olnud riigid veel viirusehirmus ega söenda end avada, rääkimata Soome hirmust kalevipoegade rände ees ning Schengeni põhimõtete hülgamisele – vana elu juurde naasmine kas laseb end oodata või ei tule seda üldse.

Vaktsiinileigus

Olukorras, kus viirus on uuesti taandumas, on kadumas ka paljudel huvi end vaktsineerida lasta. Süstist on huvitatud eelkõige need, kel reisimine plaanis, kui vastava tõendita lennukile ei pääse. Lisaks jagab riik hoolega signaale, et vaktsineerida pole vaja, näiteks vastates lapsevanemate küsimustele, kas õpetajatelt on õigus vaktsineeritust nõuda. Kui teatud piirkondades juba praegu süstimine ei edene (Narvas vaid 21, Lasnamäel 22 ja Maardus 17 protsenti!), siis laieneb leigus üle Eesti – olemegi Euroopas teistega võrreldes tahapoole vajunud. Nii tulebki valmistuda peatseks kolmandaks laineks ja piirangute naasmiseks?