Sisuturundus

Nahaarst: suve algul tuleb päikesega olla eriti ettevaatlik! 

Vähiliit, 28. mai 2021 10:48

Foto: Envato Elements

Peagi on algamas suur suvi ja inimesed soovivad täiel määral nautida sooja päikest. Seega on õige aeg meelde tuletada päevitamise ja päikesekreemidega seotud põhitõed ja ohud. Küsimustele vastab Medemis Clinicu dermatoloog Ene Mäestu.

Kuidas peaks valmistuma päikese kätte minekuks?

Suve alguses tuleb kindlasti olla ettevaatlikum kui suve lõpus, sest nahk on olnud nii-öelda talveunes ja ta pole päikesega harjunud.

Eestis on peamine naha fototüüp number II – hele päikesetundlik nahk – ja seetõttu peame me jälgima päikese käes viibimise aega. Mõne inimese puhul võib see olla kuni 20 minutit, teisel 30 minutit. See sõltub ka kellaajast – kas õues ollakse hommikupoole, keskpäeval või pärastlõunal. Päike on kõige tugevam keskpäeval kella 11 ja 16 vahel.

Kui aga minna lõunamaale, siis tuleb ennast väga hoolikalt kaitsta.

Mil moel tuleks seda lõunamaal puhates teha?

Lõunamaadel on päike kordi tugevam ja seal tuleks kasutada päikesekaitsekreemi. Kreemi päikesekaitsefaktor (SPF) peaks olema alates 30, veel parem, kui see oleks 50. Keskpäeval on soovitatav püsida varjus.

Miks on vaja päikesekreemi kasutada?

Päikesekaitsekreem blokeerib ultraviolettkiirgust. Kreemi koostisest oleneb, kas ta blokeerib ainult UVB- või ka UVA-kiirgust (viimane läbib ka aknaklaasi). Korraliku kreemi võiks valida just apteegikosmeetika hulgast ning seejuures tuleks hoolikalt tutvuda tooteinfoga.

Kõige tähtsam on kreemi määrida horisontaalpindadele, need on õlad, turi, lastel kõrvalesta ülemine serv, meestel peanahk. Näol on soovitatav kasutada spetsiaalset päikesekreemi, sest kehale mõeldud kreem kipub olema liiga rasvane. Näole mõeldud päikesekreeme on tänapäeval väga suur valik – rasusele, vananevale, pigmendilaikudega ja punetavale, kapillaaridega nahale.

Loomulikult tuleb siis, kui minnakse mere äärde ning olemas on ainult kehale mõeldud kreem, kasutada seda ka näol. See on siiski parem kui riskida päikesepõletusega.

Imikuid ja väikelapsi ei ole soovitatav jätta otsese päikese kätte ja nahka tuleb kaitsta riietega. Üle ühe aasta vanustel väikelastel võib päikesekaitsekreemi määrida katmata kehaosadele.   

Ka täiskasvanud ei peaks iga hinna eest pidevalt päikesekaitsekreeme kasutama. Pigem võiks väljas olla siis, kui päike ei ole nii intensiivne.

Kas inimene peaks üldse päevitama?

Päevitamine on organismile täiesti ebavajalik tegevus. See teeb naha pruuniks, mis tähendab, et nahk kaitseb ennast. Pikemal ultraviolettkiirguse toimel käivitub nahas teine kaitsemehhanism: sarvkiht hakkab paksenema.

Tegelikult ei ole mingit vajadust võtta riidest lahti ning minna mere äärde pikutama. D-vitamiini tootmiseks piisab sellest, kui me liigume suvisel ajal õues kergete riietega.

Miks peaks vältima solaariumis käimist?

Paljudes riikides on solaariumis käimine alla 18-aastastele keelatud. Eestis on see kahjuks lubatud, kuigi meie nahaarstid on teinud ettepaneku see keelata. Niisugune seadus oleks väga vajalik, sest alaealised ei oska lihtsalt solaariumi ohtu hinnata. Kui noorel inimesel on võimalus kogu aeg pruun olla, siis ta kahjuks kasutab seda. Nahk saab aga liiga palju kiirgust.

Solaariumis peaks olema suur silt, et seal käimine suurendab nahavähi riski – samamoodi nagu sigaretipakil on kirjas, et riskid kopsuvähiga.

Loomulikult ei juhtu see nii kiiresti, et täna käisin solaariumis ja homme on melanoom. See võib tekkida kümne või kahekümne aasta pärast.

Arvatakse, et päikesekaitsekreemi kasutades jääb nahk valgeks. Kui aga inimene liigub suvel värskes õhus, siis mingi jume ikka tekib. Tavaliselt ei kasutata kreemi piisavas koguses ega piisavalt sageli, vahel läheb kreem lihtsalt meelest ära. Samuti ei taga ükski kreem 100% kaitset. Eeldatakse, et suure SPF-iga päikesekaitsekreemi kasutades võib päikese käes olla kauem. Tegelikult kestab blokeeriv toime umbes kaks tundi ning siis tuleb nahka uuesti kreemitada.

Samuti arvatakse, et päikesekreemi kasutamine kaitseb melanoomi tekke eest. Tõsi, see võib vähiriski vähendada, kuid kreemist ei piisa. Ka varjus istumine ei pruugi päikesepõletuse või nahavähi eest kaitsta, eriti lõunamaadel.

Mitmesugused müüdid on seotud solaariumi kasutamisega. Näiteks mõeldakse, et solaarium on ohutu, kui seal käia aeg-ajalt, või et ta on turvalisem kui looduslik päike. Tegelikult kahjustab nahka igasugune UV-kiirgus ning iga solaariumikülastus, eriti enne 35. eluaastat, suurendab nahavähi riski.

Millised tagajärjed on liigsel päikese käes olemisel?

Kui vaadata inimkonna ajalugu, siis on soov päevituda umbes viimase saja aasta trend. Kahjuks on pahaloomuliste kasvajate hulk selle ajaga hüppeliselt suurenenud. Loodan väga, et see mood läheb peagi üle. Näiteks Jaapanis on siiamaani au sees valge nahk ning seal on melanoomi tunduvalt vähem. Tõsi, ka seal on suhtumine selles osas läänestumas.

Eestis teeb melanoomi sagenemine muret ning diagnoos jääb tihtipeale liiga hiljaks. Eks siin on oma roll solaariumis käimisel ja sagedastel päikesereisidel. Loomulikult on hea reisida, aga kõige halvem variant on nädalaks palmi alla sõitmine. Pigem võiks minna ja nautida kohalikku elu ja kultuuri, mitte vedeleda basseini ääres. Praegu on Eestis levinud arusaam, et pruunim nahk võrdub hea tervise ja puhanud inimesega.

Ultraviolettkiirgusel on ka naha vananemist kiirendav toime, lisaks hakkavad keskealistel tekkima pigmendilaigud ning nahk ei päevitu enam ühtlaselt. Pigmendilaikude puhul tuleb näol väga hoolikalt päikesekreemi kasutada. Kui unustad ühel päikselisel päeval kreemi panna, võivad laigud tagasi tulla ja kogu ravimise vaev on olnud asjata.

Kuidas päikesepõletust ravida?

Kui jääda päikese kätte liiga kauaks, võib kreemi kasutamisest hoolimata ikkagi tekkida päikesepõletus. Kui sa märkad esimesi põletuse tundemärke – kipitust, sügelust, punetust, siis mine varju.

Päikesepõletuse korral on tähtis nahka jahutada ning leevendust toob jaheda veega tehtav mähis. Kodused vahendid, näiteks hapukoor ja jogurt, ei oma peale jahutamise muud ravitoimet. Kuna piimatoodetes leiduvad bakterid võivad põhjustada infektsiooni, on soovitatav neid mitte kasutada. Vältima peaks ka losjoone, kreeme ja geele, mis sisaldavad lõhnaaineid ja tuimestavaid aineid, sest need võivad nahaärritust suurendada.

Kasutada võib hüdrokortisoonkreemi ning kummeli ja aaloega tooteid, millel on põletikuvastane toime.

Milliseid nõuandeid võiks anda oma naha kontrollimiseks?

Kui oled riskigrupis – kui sul on 100 või rohkem sünnimärki, kui lähisugulasel on olnud melanoom või kui sa käid solaariumis –, siis peaks käima korra aastas nahaarsti juures ning tegema kogu keha uuringu. See tähendab, et sind vaadatakse üle pealaest jalataldadeni.

Teine oluline asi on see, et tuleb olla tähelepanelik ning pereliikmete nahka jälgida. Päris palju satub meie juurde selliseid patsiente, kelle abikaasa oli märganud kehal midagi veidrat. Sünnimärkide puhul tuleks panna tähele nende ebakorrapärast kuju või värvust.

Oma nahka ei saa ise põhjalikult kontrollida, selleks on vaja tulla spetsialisti juurde. Nahaarst kasutab tänapäeval abivahendina dermatoskoopi, mis võimaldab hinnata selliseid struktuurimuutusi, mida palja silmaga ei näe. Tänu dermatoskoobile on nahakasvajate diagnoosimine oluliselt paranenud ning võib öelda, et see väike vidin on päästnud palju elusid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee