Juhtkiri

Juhtkiri | Kärbete eest vastutab Kaja Kallas (13)

Ohtuleht.ee, 19. mai 2021 19:04

Pärast seda, kui on ilmsiks tulnud kaitseväe ja politsei orkestrite likvideerimise plaan, tegelevad kõik otsuse vastu võtnud kaitseväe- ja politseijuhi personaalküsimusega, unustades, et nad polnud ju kärpe initsiaatorid. Selleks andis käsu Kaja Kallase juhitud valitsus. Seega tuleks kõik kriitikanooled saata peaministri poole, kes on suutnud skandaali ajal oskuslikult varju jääda. Kahe orkestri vallandamine säästaks pealegi vaid paar miljonit eurot, mis ei mõjuta suurt pilti.

Küll aga tuleb Kallaselt küsida, miks on tema valitsus valinud kriisiga toimetulekuks selle tee, mida Reformierakond kasutas koos oma kärpekrokodillidega kümnendi eest – seda masu ajal rahvast ja majandust hingetuks kägistades. Kärpimine iga hinna eest ajal, kui muu maailm hoopis kulutab, sest raha trükitakse kogu aeg juurde ja see odavneb, seab Eesti end võrreldes teistega ebavõrdsesse olukorda. Vastupidi – riik peaks toetama suuri projekte, et majandust käigus hoida ja tööhõivetki tagada.

Loomulikult ei saa kellelgi midagi olla otsekui pärmi peal kosuva riigiaparaadi mõistlikkuse piiridesse tagasitõmbamise vastu. Kuid laste huvihariduse kallale minek ei tähenda paraku sõda bürokraatia vastu, küll aga sobib see Kallase lastevaenulikkuse sümboliks. Samamoodi ei tea keegi sedagi, mida peale kaitseväe orkestri ja kaplanite veel kärbitakse, sest kogu üldsus viskus orkestri kui riikliku sümboli kaitsele. Sarnane olukord olnuks näiteks juhul, kui ERR oleks võimalikele kärpenõuetele vastanud oma lipulaeva „Õnne 13“ kinnipanekuga. Sestap tuleb tunnistada Martin Heremi ja Elmar Vaheri kavalust, kui seoses orkestrite likvideerimisega juhiti avalik diskussioon vajalikku suunda ja kindlustati sellega avaliku arvamuse tugi. Sama hea on ka küsimus, kas riik on kohustatud orkestrit vaid sellepärast ülal pidama, et pasunamehele meeldib pilli mängida ja ta tahab palkagi saada.

Kärbe hoidis küll ära mere äärde siseministeeriumi uue hoone ehituse ulja plaani, kuid millised on ülejäänud kärpekohad, millised riigiametid liidetakse või likvideeritakse ning millistest pindadest riik vabaneb, arvestades kodukontorite osakaalu tõusu... Kui erasektor kohandab oma tegemisi vastavalt uutele oludele, ei saa ka maksurahast ülal peetav riigiaparaat jätkata muutusi tegemata. Miks me ei ole aga saanud lugeda uudist, et ametnike arvu kärbitakse ministeeriumides kolmandiku võrra? Erinevalt orkestrite likvideerimisest võetaks see samm vastu heakskiidu saatel ning ametnike vähenemist ei märkaks ilmselt keegi peale koondatute endi.