Foto: Kuvatõmmised metsaregistrist, Priit Simson / Ekspress Meedia
Priit Pärnapuu 27. mai 2021 12:30

Eesti metsadesse raiutakse üha uusi koletusuuri lagedaid alasid, mis tekitavad sama suurt segadust nagu linnaliikluses mõni suletud tänav. Keset suuri lanke võib juhtuda, et maha võeti ilus palgimets, aga asemele kasvavad kõrkjad, kuhu kolivad prääksuvad pardid. Õhtuleht uuris välja, kuidas need üüratusuured raiesmikud ikkagi tekivad, ehkki seadus seda keelab, ja päris konkreetsete juhtumite kohta aru. Keskkonnaametnik tunnistas seepeale tehtud vigu ja tühistas kuus metsateatist, millega oli lubatud maa lagedaks raiuda.

Rahulolematus metsandusega on suur. Selle üheks põhjuseks on Eesti metsades haigutavad suured lagedad alad. Nende teket peaks piirama seadusesäte, mis keelab seitsmest hektarist suuremad raiesmikud. Sellest sättest on aga nii palju erinevaid erandeid ja möödahiilimise võimalusi, et sisulist tähtsust sellel polegi.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad