Sisuturundus

10 vale eeldust, mida pensioni puhul tehakse 

Tiit Efert, 19. mai 2021 09:53

Foto: Envato Elements

Pensionile jäämine on inimese jaoks üks suuremaid finantsilisi väljakutseid, sest summa, mille me peame selleks ajaks koguma, on suurem, kui mis tahes muu rahaline eesmärk meie eluea jooksul. Kodu ostmiseks või lapse kõrghariduse eest maksmiseks võime koguda raha kümmekond aastat, pensionipõlveks kogume aga aastakümneid. See on pikk ja raske teekond.

Nagu kõigi keeruliste väljakutsete puhul, kipume välja mõtlema vabandusi ja õigustusi, et

nendega mitte tegelda ja need üldse ära unustada. See on kõige ehedam enesepetmine, mis peab lõppema kohe! Siinkohal väike ülevaade peamistest pensionivaledest, mida me iseendale räägime.

1.  Ma ei saa endale säästmist lubada

Khm, saad kindlasti. Vaata oma kulutused üle ja investeeri palgast iga kuu kindel protsent või summa, mida praegusel ajal saab teha kasvõi ühe euro kaupa. Eelarves tuleks teha ümberkorraldus nõnda, et selle rahaga igapäevase elu juures enam ei arvestatagi. Nii muutub miski, mis võinuks olla kulutus, hoopis kasvavaks varaks.

2.  Ma olen veel nii noor, et mul on pensioniks küllalt aega raha koguda

See on üks enam levinud valesid, mida me endale korrutame. Tõsi on, et tööiga on pikk ja isegi siis, kui oleme jõudnud 55. eluaastani, jääb pensionipõlveni veel vähemalt kümme aastat. Aga aeg läheb väga kiiresti ja mida kauem pensioniks säästmist edasi lükata, seda keerulisem on piisaval hulgal koguda.

Näiteks kui alustada pensioniks kogumist 25-aastaselt, investeerides iga kuu 100 eurot väärtpaberitesse, mis keskmiselt teenivad aastas 6% tootlust, koguneb 40 aastaga 185 tuhat eurot. Selleks, et 55-aastaselt järgneva 10 aastaga sama summani jõuda, tuleb sama tootluse juures iga kuu kõrvale panna 1170 eurot. Seega, alusta kohe!

3.  Kui ma ühel päeval abiellun, siis minu rahamured kaovad

Majapidamises kulutuste jagamine võib tõesti tähendada ühe inimese kohta poole väiksemat finantskoormat ja ka paremat eeldust pensionil hakkama saada. Aga mis juhtub siis, kui suhe laguneb, ühel või teisel kaob töökoht või keegi haigestub?

4. Küll riik maksab mulle piisavalt pensioni

Võib-olla tänased pensionärid saavad seda väita, et tulevad toime. Kuid töötajate ja vanaduspensionäride suhtarv hakkab Eestis lähematel kümnenditel langema. Kui praegu on see keskmiselt üle kahe, siis mõnekümne aasta jooksul langeb suhtarv 1,5 juurde. See paneb aga riigieelarve sotsiaalvaldkonna erakordse surve alla. Lisaks jääb negatiivse iibe puhul ka töökäsi ehk rahateenijaid järjest vähemaks. Kui riik ei taha pensioneid vähendada, tuleb tõsta pensioniiga. Seega võib riiklik tugi tulla paljude jaoks ka liiga hilja ning olla sellelegi vaatamata väike.

5.  Ma teen palju tööd ja naudin oma töö vilju just praegu

Pensioniks säästmine pole valik ega ettepanek, see on kohustus. Küll aga võib säästa pensioniks ja samal ajal nautida ka täiel rinnal elu. Selleks pane enda jaoks paika 50–20–30 reegel.

Pool sissetulekutest kuluta igapäevavajadusteks (toit, kommunaalid, üür, transport). Viiendik jäta säästudeks, laenude tagasimakseteks jm finantseesmärkide saavutamiseks. Ligi kolmandik las jääda hinge ja keha harimiseks (poodlemine, meelelahutus, fitness, kingitused jms). Kui tunned, et väärid rohkem meelelahutust, siis see tuleb juba tuleviku arvelt.

6. Ma saan päranduse

See on kõige klassikalisem karunaha jagamine enne jahile minekut. Kas sa ikka tead, millised on pärandiga seotud kohustused? Samuti võib rikas sugulane elada kauem, kui eeldasid ja lõpuks, kui pärandi kätte saad, jääb üle vaid võlgu maksta. Parem on ikkagi oma pensionipõlve rahastamisel loota endale. Kui sellele lisandub kasulik pärandus, siis see on vaid boonuseks.

7. Minu kodu on kinnisvara

Esimene suur küsimus on, et kus sa ise pensionipõlves elama asud? See on isegi mõistetav, et võiks müüa ja elada pensionipõlves mugavamas üürikorteris, aga mis siis, kui kinnisvaraturg on just sel ajajärgul madalseisus?

Tõsi on see, et väärtpaberiturud kõiguvad. Kui aga vaadata pikemaid perioode, siis on tootlus ajalooliselt olnud ikkagi positiivne. Kontol raha niisama hoides ei jääda mitte ainult ilma võimalikust tootlusest, vaid inflatsiooni tõttu selle raha väärtus kahaneb. Ei saa loota ka sellele, et alustad investeerimist siis, kui aktsiahinnad tõusevad, sest keegi ei näe seda ette. Mitte keegi. Seega on pensionipõlveks võimalik kasu teenida eeskätt pikaajalisest investeerimisest.

9. Laste haridus on mulle tähtsam

Laste harimine on kallis ning võimaluse korral tuleb neid toetada. Aga mitte pensionisäästude arvelt. Pigem peaks tudeng võtma õppelaenu, sest tal on aega seda tagasi maksta. Aga kui sina oled pensionil ja pole sääste, siis ei anna enam keegi laenu.

10. Ma töötan surmani

See on huvitav vale, sest ülemaailmsete uuringute põhjal usuvad vähesed, et nad on selleks üldse võimelised. Aga isegi siis, kui oled ülivõimekas, vajad lõpuks puhkust, mida pakub väärikas pensionipõli. Miks mitte miljonärina? Selleks tuleb säästmise ja investeerimisega alustada võimalikult varakult.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee