Juhtkiri

Juhtkiri | Kaitsevägi näitab kärpe-eeskuju (8)

Ohtuleht.ee, 17. mai 2021 19:32

Kaitseväe juhi Martin Heremi plaan poliitikute poolt ette nähtud kärbetega toimetulekuks likvideerida kaitseväeorkester ning senisel kujul ka kaplaniteenistus on väga mitmekihiline otsus. Herem on varemgi reljeefsete sammudega silma paistnud, kui aasta tagasi saatis laiali kaitseväe spordirühma.

Eeldades, et kaitseväe esmane roll on riigi kaitsmine, siis sõjaväelase mõtlemisele omaselt alustatakse koomaletõmbamisega „muiduleivasööjatest“, et säästa raha relvade ja laskemoona ostmiseks. Teisalt on aastas 1,5 miljonit eurot maksva orkestri näol tegu riigi ühe sümboliga. Muidugi võib paraadil või väliskülaliste vastuvõtmisel eheda orkestri asemel lasta mögafonist lindimuusikat, tagatipuks võib ka paraadid üleüldse ära jätta ja kolida kogu riigi kulude kokkuhoiuks e-keskkonda.

Edaspidi võib kaitsevägi tähtsündmuste puhuks laenutada näiteks politseiorkestrit, kuigi praegune skandaal ajendab küsima, milleks on kroonilises rahahädas politseiametilegi tarvis 30-liikmelist professionaalsete muusikute orkestrit. Piisaks ühest ühendatud riigiorkestrist tseremoniaalse rolli täitmiseks. Muude teenistujate koondamisel ei teki loodetavasti kellegi pähe mõtet naasta nõukamudeli juurde, kus ajateenija oli tasuta tööjõud, koorides köögis kartuleid kuni ohvitseride korterite remontimiseni välja.

Kuid Heremi ootamatus ettepanekus peitub pigem muu iva, kui jätta kõrvale variant, et kindral sekkus sel moel sobimatult poliitikasse. Kui poliitikud annavad käsu kärpida, siis nad peavad arvestama ka tagajärgedega ega saa hakata Heremi eest otsustama, mida kinni panna ja mida mitte. Heremi samm ärgitab küsima, kuidas ülejäänud riigiametid raha lugeda oskavad ja oma kulusid kontrolli all hoiavad. Kui paneme kaalukausile 12 000 eurot maksnud Jüri Ratase visiidi saartele ning kaitseväe kärped, siis kes peaks tegelikult kulusid kontrolli all hoidma? Peaprokurör nentis Ratase priiskamise peale, et prokuratuuril samal ajal ei jätku niigi raha, et seaduses ette nähtud palkasid välja maksta ning uus 15protsendiline kärbe seisab juba ees.

Kas lahenduseks oleks riigipalkade vähendamine või ametnike arvu koomaletõmbamine, on poliitiliste valikute küsimus. Kuna riik ise raha teenima ei pea, siis on üle jõu elamine kerge tulema. Ei jää üle muud, kui imestada koos raha lugeda oskava ärimehe Toomas Annusega, et kuigi riiklikes struktuurides töötab tervishoiu alal 1000 ametnikku (sotsiaalministeeriumis, terviseametis, haigekassas ja tervise arengu instituudis), siis pädevat vaktsineerimise juhti selle 1000 hulgast ei leitud ja too tuli palgata mujalt. Ainuüksi pressiesindajaid on riigiameteisse siginenud sadade kaupa.

Nii tuleb kindralile pigem tänulik olla õigetele asjadele ja kuluefektiivsusele tähelepanu juhtimise eest. Kus on aga ministeeriumide ja riigiametite Heremid, kes oma toas korra majja lööksid?