Ilm ja loodus

VIDEO | AJAD MUUTUVAD: muru madalaks niitmine läheb moest (62)

Toimetas Annika Erg, 15. mai 2021 19:28

Võililled

Foto: Teet Malsroos

Niita või mitte? Seda küsimust kaaluvad praegu ilmselt paljud. Mitte laisemad, aga trenditeadlikumad jätsidki niitmata, sest liiga usin jätab putukad nälga, vahendas „Aktuaalne kaamera“. Mitmed omavalitsused, kes nõudsid muru niitmist vähemalt korra nädalas, on liigirikkuse huvides sellest loobunud.

Eestis on paljudes paikades olnud muru kõrgus väga täpselt reguleeritud. Näiteks Sauel ei tohtinud muru eelmisel aastal kasvada kõrgemaks kui kümme sentimeetrit. Tartus võib naabri peale kaevata, kui rohi on üle 15 sentimeetri, ja Pärnus on piiriks 20 sentimeetrit.

Saue vald otsustas sel kevadel muru kõrguse reguleerimisest loobuda ja nüüd tuleb asulates muru niita neli korda suve jooksul. Maal piisab kahest korrast.

„Meie jaoks on oluline säilitada elurikkus. Niitmine ju pärsib seda, eriti põuasel ajal. Mitte ainult taimeliigid ei hävi, vaid ka putukad ja linnud,“ seletas Saue valla keskkonnaspetsialist Birgita Panksepp.

Tallinnas kehtis kuni eelmise aastani nõue, et muru ei tohi olla kõrgem kui 15 sentimeetrit. Nüüd püütakse ka linna haljasaladel niitmist vähendada.

„Niidetud, ilus muru peaks olema pigem millegi taustaks ja näiteks sellistel aladel, kus kasutuskoormus on tugev. Kui me seal laseme niiduks, siis seal on mahatallatud kõrge rohi,“ ütles Tallinna maastikuarhitekt Kristiina Kupper.

„Me seda 15 sentimeetrit vabaks lastes mõtlesime ka, et mis juhtub, et siis hakkab võsastuma. Aga mis siis. Üks hetk, kui sellest võsast kasvavad puud, siis on raieluba vaja, aga võsas on lindudel kohta olla,“ rääkis Tallinna maastikuarhitekt Kristiina Kupper.

Aastaid Eesti kauneimaid kodusid valinud žürii töös osalenud Kupperi sõnul on madala muru ihalus üsna hiline nähtus, mis sai hoo sisse, kui kallid niidukid muutusid taskukohaseks.

„Kui 1998. aastal maakonnas sõites oli näha, kuidas kohati kombaini katusest kasvasid kased välja ja tunnustust said eelkõige need, kellel oli maja ümbrus natukene niidetud, siis nüüd on Eestimaa peal ringi sõites näha pilti, kuidas keset põldu on kellegi kodu ja selle ümber on hektarite viisi niidetud,“ tõi Kupper välja.

Bioloog Aveliina Helm soovitab koduaias muru niita nö punkaristiilis, kus tihedamalt kasutatavaid kohti niidetakse iga nädal, aga mõnda kohta kord kuus, et ka tavalised murutaimed jõuaksid õitsema minna

„Needsamad valged ristikud või käbiheinad meie muru sees, kui nad saavad õitsema minna, võivad toota tervelt 12 grammi nektarit ruutmeetri kohta. See omakorda aitab toita päevas 60 kimalast,“ ütles Helm.

Muide, Inglismaal ollakse kimalaste kõhutäie pärast nii mures, et käimas on kampaania - mais muru ei niida. „Õite hulk on mais üsna napikene. Nii on neile võibolla et iga võilill tähtis. Ja ehk peakski neid võililli selle pilguga vaatama,“ sõnas Helm.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee