Maailm

Algselt ilmus 15. mail

MASSIHAUD KESET OOKEANI: teismeline tüdruk triivis merel 22 päeva (18)

Toimetas Valeria Filippova, Greete Kõrvits, 17. mai 2021 19:10

Immigrandid saabusid Kanaari saartele. Pilt on illustreeriv.

Foto: PACIFIC/PACIFIC PRESS/SIPA

26. aprillil märkas Hispaania sõjavägi paati, mis hulpis Lääne-Sahara ranniku lähedal keset merd. Alguses olevat paati istunud 59 inimest, kuid neist vaid kolm jäi ellu. Nende seas oli 17aastane Aicha Elevandiluurannikult, kes veetis kolm nädalat merel. ,,See oli massihaud keset merd,“ kommenteeris üks Hispaania sõjaväelane.

Paat oli teel Kanaari saartele, ent sinna see kunagi ei jõudnudki. Kanaari saared on paremat elu otsivate Aafrika sisserändajate seas populaarne tee Euroopasse. Küll aga muudavad tugevad merevoolud reisi ohtlikuks, mistõttu kuuleb viimasel ajal üha rohkem lugusid uppunud inimestest ja kaduma läinud paatidest. Sisserändajate paadid on sageli halvas seisukorras ja ülerahvastatud.

Samal teemal

17aastane Aicha räägib BBC-le, kuidas juba teiseks päevaks ei olnud paadis viibijatel ei vett ega toitu. Neljandaks päevaks sai otsa kütus. 22 päeva merel triivinud paadis suri 56 inimest. ,,Lõpuks ei olnud meil isegi jõudu, et surnuid paadist välja tõsta,“ kirjeldab Aicha.

Ellujäänud päästeti ning nad on nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt taastumas. Surnud, kes paadist kätte saadi, maetakse maha.

Elevandiluurannikult põgenevad inimesed sealse poliitilise ebastabiilsuse tõttu. Sügisel toimunud valimistele järgnes riigis taas vägivallalaine. Üldjuhul põgenevad elevandiluulased siiski oma naaberriikidesse. Kuna riik on koostöös ÜROga ise tihtilugu teiste Aafrika maade põgenikele varjupaika pakkunud, leiavad näiteks mitmed libeerlased, et aeg on naabritele samaga vastata ning põgenikud vastu võtta, vahendas Radio France Internationale. Kuigi mõned libeerlased on valmis vägivalla eest põgenejaid avasüli vastu võtma ning tunnevad tänuvõlga oma aastatepikkuse kodusõja ajast, kui paljud libeerlased ohu eest Elevandiluurannikule põgenesid, ei ole kõik valmis naabrite suhtes samariitlast mängima. Paljud kardavad, et lisaks naistele, lastele ja väetimatele inimestele võivad ressursside otsinguil piiri ületada ka relvastatud võitlejad. Paremaks peavad need libeerlased siiski seda, kui naabrid oma erimeelsused ise ja enda maa pinnal rahumeelselt selgeks räägiksid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee