Peaminister Kaja Kallas.Foto: Erki Pärnaku
Toimetas Triinu Laan 10. mai 2021 10:17
Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon (EVEA) saatis murekirja peaminister Kaja Kallasele, kus tõdetakse, et  ettevõtjaid ignoreeritakse ning õiglusaktide väljatöötamisel toimub vaid näiline kaasamine.

"Olukord on ettevõtjate jaoks muutunud talumatuks ning selle peamiseks põhjuseks on kiires tempos taandarenev õigusloomekultuur ning üha suurenev õigusselgusetus. Sellises õigusruumis pole ettevõtjatel võimalik teha plaane ja vastu võtta otsuseid, st säilitada töökohti ja panustada riigi arengusse," seisab ettevõtjate avalikus pöördumises peaministri poole.

Ettevõtjad tõdevad, et eelmisel kevadel eriolukorras ja praeguses meditsiini-hädaolukorras seatud ettevõtluse piirangute ja sulgemiste tulemusena on suur osa Eesti ettevõtlusest saanud tugevasti kannatada – langenud on ettevõtete käive ja kadunud paljud töökohad. Eriti raskelt on pihta saanud turismi- ja teenindussektor ning viimastega otseselt või kaudselt seotud tegevusvaldkonnad.

Tänaseks ollakse jõudnud faasi, kus ettevõtete jaks on lõppemas ning tuleb teha kiired ja rasked otsused.

"On üheselt selge, et ettevõtjate põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi on piirangute seadmisega tugevasti kahjustatud. Rõhutame, et riik ei saa panna piirangutega seotud kulu ning kahju ettevõtjate õlgadele – ettevõtjate põhiõiguste riivega peab kaasas käima selle piirangu rakendamisega seotud kulude õiglane hüvitamine ettevõtjale riigivastutuse seaduse alusel," kirjutab EVEA president Heiki Rits.

"Proua peaminister, rääkige ettevõtjatega! Me ei pea silmas üksikuid „lobiste“ või erakonna sponsoreid, vaid suurt osa majandust esindavaid organisatsioone," paluvad ettevõtjad. 

EVEA peamised murekohad:

1. Eestis puudub ministeeriumide- ja sektorite ülene „üle platsi“ koostööplatvorm riigi ja ettevõtjate esindusorganisatsioonide vahel, mis oleks eriti vajalik COVID-kriisi mõjude tõhusaks leevendamiseks, aga ka edaspidiseks kaasavaks ja läbipaistvaks poliitika kujundamiseks. 

2. Väikesed ja keskmised ettevõtjad, kelle osakaal tegutsevate ettevõtete hulgas on 99,9% ja erasektori tööhõives ligi 90%, ei ole Eestis seni kaasatud ametliku sotsiaalpartnerina ning tööturu osapoolena kolmepoolsetel läbirääkimistel, mis on Euroopa Liidus erandlik olukord. 

3. Järjest enam ning eriti viimase aasta jooksul ei järgi valitsus (ministeeriumid) õigusloomeprotsessis „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ ja „Kaasamise head tava“. Huvigruppide, sealhulgas ettevõtlusorganisatsioonide kaasamise protsess on näiline, pealiskaudne ja kiirustav. Võimatu on anda seaduseelnõudele sisulisi kommentaare mõnepäevase etteteatamisega. Veel vähem nende üle arutleda. Aina massiivsemaks muutuv „kiireloomulisus“ ja „kobareelnõude“ koostamine on lubamatu. Kiireloomulised ja/või kobareelnõud peavad olema äärmiselt kaalutud ning selline õigusloome erandlik, mitte valdav praktika.

4. Õigusaktide eelnõude väljatöötamisel jäetakse sageli arvestamata ettevõtlusorganisatsioonide ja erialaliitude arvamused ja ettepanekud ning toimub vaid näiline kaasamine. Eriti puudulik on kaasamine olnud COVID-kriisiabimeetmete ja majanduse taastekava väljatöötamisel EL taastevahendite kasutamiseks. Selle tulemusena ei ole seni paljud kriisis raskelt kannatanud ettevõtlusvaldkonnad või ettevõtjate kategooriad kriisituge saanud või on olnud selle toe ulatus ebaproportsionaalselt väike. Ka 2021. a lisaeelarves ettenähtud Töötukassa ja EASi toetusmeetmed on disainitud ebaõiglaselt ning ei hõlma paljusid kriisis raskelt kannatanud ettevõtjaid.

5. Õigusaktide (seadused, määrused, üldkorraldused) eelnõudele jätavad koostajad sageli tegemata mõjuanalüüsi või tehakse seda kiirustades ja pealiskaudselt, jättes ettevõtjate tegelikud kulud arvestamata. Sageli jäetakse ettevõtlussektori kulud täiesti tähelepanuta või koormatakse ettevõtjaid/tööandjaid täiendavate, prognoosimatute kuludega.

Ereda näitena sellisest praktikast on Sotsiaalministeeriumi koostatud eelnõu 347SE (ning ilma igasuguse mõjuhindamiseta tööandjatele pandud karantiini-haiguslehtede hüvitise maksmise kohustuse hilisem, küüniline ja jõhkralt hea õigusloome tava eirav ümbertõstmine teise eelnõusse) millega karantiinihüvitised võrdsustati haigushüvitistega ja asetati sellega koroonakriisi ohjamine suures osas tööandjate õlgadele. Ettevalmistamisel on veel rida eelnõusid, mis ebaproportsionaalselt koormavad ettevõtjaid või spetsiifiliselt väikeettevõtjaid või asetavad neid ebasoodsasse olukorda. 

Ettevõtjad avaldavad soovi  kohtuda peaministri ja tema büroo ametnikega juba lähiajal, et arutada kujunenud olukorda lähemalt, esitada omapoolseid ettepanekuid ning leida võimalused vajalike muudatuste tegemiseks.