Repliik

Justiitsminister Maris Lauri: Ma ei kommenteeri!

Küsimus | Miks Eesti riik julgustab riigivastaseid, lastes Vene spiooni ennetähtaegselt vanglast välja? (9)

Arvamustoimetus, 6. mai 2021 20:50
Foto: ALDO LUUD
Eesti humaanne kohus vabastas äsja ennetähtaegselt vangist järjekordse Venemaa kasuks töötanud Eesti kodaniku – Vene sõjaväeluure heaks töötanud Ilja Tihhanovski. Asja teeb eriti paradoksaalseks tõik, et vabastamine toimus sisuliselt samaaegselt Vene diplomaadi väljasaatmisega, millega Eesti väljendas solidaarsust Tšehhiga. Parem käsi justkui ei teaks, mida vasak käsi teeb – kuigi kohtuvõim on sõltumatu, annab Eesti vabariigi vastases vandenõus osalenu ennetähtaegne vabastamine nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt segase signaali.

Tihhanovski peeti kinni 10.detsembril 2017, kohtuotsus langetati 3.aprillil 2018. Seaduses ettenähtud maksimaalse kuueaastase vangistuse asemel tõi kokkuleppemenetlus neljaaastase vangistuse. Kuid – pange nüüd tähele – juba 29.novembril samal aastal paigutati riigivastane avavanglasse! Vähem kui 8 kuud pärast kohtuotsust! Avavangla tähendas spioon Tihhanovskile võimalust linnas ringi liikuda, tegeleda ostlemisega, käia kodus, õppida ülikoolis. Ja nagu sellest veel vähe oleks, menetlesid kohtud mitmel korral tema ennetähtaegse vabastamise soove.

Neljaaastasest vangistusest istus Tihhanovski seega päris kinni vähem kui aasta, avavangla vabadusi nautis tervelt 2 aastat ja 4 kuud ning täiesti välja pääses 8 kuud enne karistusaja lõppu. Pole paha! – nagu ütlevad klassikud.

Selline karistuspoliitika teeb Eesti vastu spioneerimisest isegi vahelejäämisel suhteliselt madala riskiga ettevõtmise, sest napp vanglakaristus, avavangla ja ennetähtaegne vabanemine ei riku konti, kuid rõõm tegeliku kodumaa aitamisest jääb hinge helisema.

Kohtudokumentides on märgitud perekonna toetust Tihhanovski vangisoleku vältel ning et neist oleks abi seaduskuulekal teel püsimisel. Kuidas saakski see teisiti olla, kui spiooni naine on pärit Venemaalt ja spioon töötas ju naise kodumaa hüvanguks.

Lugedes kohtudokumentidest vangla iseloomustust Vene spiooni kohta, tuleb lausa heldimuspisar silma, kuivõrd viksi ja viisaka inimesega on tegemist.

Kuna kohuski nendib, et Tartu Vangla iseloomustuses on toodud ülipositiivsed ja toetavad asjaolusd ning prokuröri kirjalik arvamus on väga toetav, siis jääb mulje, et nii vangla kui prokurör on hoopis hakanud Vene spiooni advokaatideks tema vabastamisel. 

Eelmine kustiitsminister Raivo Aeg aeg pidas Herman Simmi ennetähtaegset vabastamist valeks ning soovis, et Eesti riigi vastase tegevuse eest süüdimõistetuid edaspidi ennetähtaegselt ei vabastataks. Milline on uue justiitsministri Maris Lauri  seisukoht - kas taolised isiku peaksid istuma türmis kohtu poolt määratud täisaja? 

Maris Lauri, justiitsminister, Reformierakond: „Ennetähtaegse vabastamise üle otsustab Eestis kohus, kes on oma otsustes sõltumatu. Seetõttu ei pea ma võimalikuks kommenteerida konkreetseid juhtumeid ega ka antud juhtumit. Eelmise justiitsministri algatuste osas on mul väga keeruline kommentaare anda.“

Lauri soovimatus sisulisi kommentaare anda ei üllata, arvestades, et tegu on oravate rändministriga, kes olnud 5 kuud rahandus-, 2 kuud haridus- ja nüüdseks 3 kuud justiitsminister – kolmes ministeeriumis kokku 10 kuud ministristaaži ei jäta üheski ametis aega süvenemiseks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee